Kui ei saa “seaduslikult” siis teeme ikka, savi, küll tagantjärele põhjendab. Ja ongi kohe alguses toodud letti vana hea turvalisus ja kurjategijad:
> See süsteem aitab päästa elusid ja tabada rahvusvahelisi kurjategijaid.
>
kuid:
> Aga selliseid lugusid on tõesti vähe, kinnitab Tambre. „Keegi ei soovi, et öö läbi piiksuks, kui sõidukid liiguvad.“
ja:
> Iga ärandatud autot häiresse ei panda. Eestis aetakse üldse ära ainult sadakond masinat aastas ja kui süüdi pole Leedu autovargad, saavad politseinikud üldjuhul päris kiiresti aimu, kes ja kuhu sellega sõitis. „Patrull läheb kohale ja saab auto kätte,“ ütleb Tambre.
ehk siis varavastaste kuritegudega politsei jätkuvalt eriti tegeleda ei viitsi, kui niisama kätte saadakse on hästi, kui ei siis – mis seal ikka.
Tüüpilistest pisarakiskujatest vanureid mainitakse ka möödaminnes, väikelapsed on veel kasutusele võtmata, aga on samas kohe käepärast haarata ka.
Jätkates rahvusvaheliste kurjategijate lainel:
> Pisut rohkem tehakse andmebaasi päringuid tagantjärele. Reeglite kohaselt võiks salvestisi hoida tallel kolm kuud, aga üldiselt kustuvad need poole kiiremini.
aga hiljem:
> Eesti jõuametid võivad üksteise kogutud andmeid aga ristkasutada.
Ehk siis noh, mis seal ikka, alguses olid küll mõrtsukad ja terroristid, aga lõpuks võib ju ka naabri-Mari jälitada selle Lätist toodud liigse konjaki eest, mis tollieeskirju võib-olla rikkus.
Võib ju vastu väita, et noh päris igaüks ikka naabri-Mari jälitada ei saa:
> PPAs kehtib spetsiaalne videofailide infosüsteemi pidamise kord, mis kirjeldab, kes ja mis tingimustel süsteemile ligi saavad. Iga ametnik, kes andmestikku päringu teeb, kirjutab sinna asjakohase juhtumi numbri. Niimoodi saab sisekontroll tagantjärele hinnata, kas päringuks oli alust.
Minevikust mäletame, kui hästi see KAIRIs surfamist takistas.
Lisaks:
> Avalikkusega politsei neid reegleid jagada ei saa, sest dokument kannab märget „asutusesiseseks kasutamiseks“.
(igaüks töödelgu seda oma rikutuse ja vandenõuteoorialembesuse tasemelt…)
> Kunagine Viimsi vallavanem Urmas Arumäe ütleb, et turvalisus oli märksõna ka 2006. aastal. Just siis ostis vallavalitsus tõenäoliselt Eesti esimesed numbrituvastuskaamerad.
Tema sõnul räägiti ka nullindatel isikuandmete kaitsest. Aga see polnud eriline argument. Omal ajal Mart Laari esimeses valitsuses justiitsministriks tõusnud Arumäe ei soovi, et riik inimesi lausaliselt jälgiks. „Aga kui jälgimine lahendabki probleemi ehk vargused vähenevad, siis võib öelda, et inimesed on ise süüdi, et neid jälgima peab. Kahjutekitajate vastu peab mingi vastumürk olema,“ leiab ta.
Ehk siis – kuna kättesaadud vargaid sisuliselt ei karistata, siis on OHVRID ja potentsiaalsed ohvrid selles süüdi ja neid on vaja hakata üleriigiliselt igal pool tuvastama!
Ainuke asi millega miilits tegeleda TAHAB, on loomulikult:
> Vaheri sõnul usuti politseis, et kui poliitikud mandaadi annavad, võib areneva numbrituvastuskaamerate võrgustiku toel ka sõidukiirused liikluses kontrolli alla saada.
> Samas politseiametnikud ühiskondlikku arutelu ei pelga. Nad ei oska öelda, miks see omal ajal ära jäi. „See ongi ühiskondliku kokkuleppe koht. See on normaalse demokraatliku ühiskonna normaalne nähtus,“ ütleb Kumm.
Ehk siis tõlgitult – nüüd, kus meil see olemas on, võite lobiseda nii, et paha hakkab – ÄRA meilt seda enam ju ometi ei võeta. Aga teie, raisad järgige seda asja ees teist taga sünnitatud 40 piirangut, muidu tuleme vääname K-komandoga selili!
Politsei: me üldse kohe ei jälgi 🫣
Meie kõige delikaatsemad terviseandmed on digiloos ja me tassime kaasas seadet, mis on kogu aeg online, aga me nutame autonumbrite üle.
Järgmine kord millegi ebaseaduslikuga vahele jääte, siis rahunege, naeratage ja lausuge: “„See ongi ühiskondliku kokkuleppe koht. See on normaalse demokraatliku ühiskonna normaalne nähtus.“
Nagu mida perset. Politsei peab mingit omaalgatuslikku reguleerimata andmebaasi ja kõik on hästi. Vahel kasutame, vahel ei kasuta. ???
Keegi vahi all ei peaks viibima juba või?
Kui tegemist on kadunud/röövitud inimesega või autovarastega, siis selline süsteem on ok.
Vaadata pildi järgi, kas autos on suur salaviina koorem pole ok.
5 comments
Kui ei saa “seaduslikult” siis teeme ikka, savi, küll tagantjärele põhjendab. Ja ongi kohe alguses toodud letti vana hea turvalisus ja kurjategijad:
> See süsteem aitab päästa elusid ja tabada rahvusvahelisi kurjategijaid.
>
kuid:
> Aga selliseid lugusid on tõesti vähe, kinnitab Tambre. „Keegi ei soovi, et öö läbi piiksuks, kui sõidukid liiguvad.“
ja:
> Iga ärandatud autot häiresse ei panda. Eestis aetakse üldse ära ainult sadakond masinat aastas ja kui süüdi pole Leedu autovargad, saavad politseinikud üldjuhul päris kiiresti aimu, kes ja kuhu sellega sõitis. „Patrull läheb kohale ja saab auto kätte,“ ütleb Tambre.
ehk siis varavastaste kuritegudega politsei jätkuvalt eriti tegeleda ei viitsi, kui niisama kätte saadakse on hästi, kui ei siis – mis seal ikka.
Tüüpilistest pisarakiskujatest vanureid mainitakse ka möödaminnes, väikelapsed on veel kasutusele võtmata, aga on samas kohe käepärast haarata ka.
Jätkates rahvusvaheliste kurjategijate lainel:
> Pisut rohkem tehakse andmebaasi päringuid tagantjärele. Reeglite kohaselt võiks salvestisi hoida tallel kolm kuud, aga üldiselt kustuvad need poole kiiremini.
aga hiljem:
> Eesti jõuametid võivad üksteise kogutud andmeid aga ristkasutada.
Ehk siis noh, mis seal ikka, alguses olid küll mõrtsukad ja terroristid, aga lõpuks võib ju ka naabri-Mari jälitada selle Lätist toodud liigse konjaki eest, mis tollieeskirju võib-olla rikkus.
Võib ju vastu väita, et noh päris igaüks ikka naabri-Mari jälitada ei saa:
> PPAs kehtib spetsiaalne videofailide infosüsteemi pidamise kord, mis kirjeldab, kes ja mis tingimustel süsteemile ligi saavad. Iga ametnik, kes andmestikku päringu teeb, kirjutab sinna asjakohase juhtumi numbri. Niimoodi saab sisekontroll tagantjärele hinnata, kas päringuks oli alust.
Minevikust mäletame, kui hästi see KAIRIs surfamist takistas.
Lisaks:
> Avalikkusega politsei neid reegleid jagada ei saa, sest dokument kannab märget „asutusesiseseks kasutamiseks“.
(igaüks töödelgu seda oma rikutuse ja vandenõuteoorialembesuse tasemelt…)
> Kunagine Viimsi vallavanem Urmas Arumäe ütleb, et turvalisus oli märksõna ka 2006. aastal. Just siis ostis vallavalitsus tõenäoliselt Eesti esimesed numbrituvastuskaamerad.
Tema sõnul räägiti ka nullindatel isikuandmete kaitsest. Aga see polnud eriline argument. Omal ajal Mart Laari esimeses valitsuses justiitsministriks tõusnud Arumäe ei soovi, et riik inimesi lausaliselt jälgiks. „Aga kui jälgimine lahendabki probleemi ehk vargused vähenevad, siis võib öelda, et inimesed on ise süüdi, et neid jälgima peab. Kahjutekitajate vastu peab mingi vastumürk olema,“ leiab ta.
Ehk siis – kuna kättesaadud vargaid sisuliselt ei karistata, siis on OHVRID ja potentsiaalsed ohvrid selles süüdi ja neid on vaja hakata üleriigiliselt igal pool tuvastama!
Ainuke asi millega miilits tegeleda TAHAB, on loomulikult:
> Vaheri sõnul usuti politseis, et kui poliitikud mandaadi annavad, võib areneva numbrituvastuskaamerate võrgustiku toel ka sõidukiirused liikluses kontrolli alla saada.
> Samas politseiametnikud ühiskondlikku arutelu ei pelga. Nad ei oska öelda, miks see omal ajal ära jäi. „See ongi ühiskondliku kokkuleppe koht. See on normaalse demokraatliku ühiskonna normaalne nähtus,“ ütleb Kumm.
Ehk siis tõlgitult – nüüd, kus meil see olemas on, võite lobiseda nii, et paha hakkab – ÄRA meilt seda enam ju ometi ei võeta. Aga teie, raisad järgige seda asja ees teist taga sünnitatud 40 piirangut, muidu tuleme vääname K-komandoga selili!
Politsei: me üldse kohe ei jälgi 🫣
Meie kõige delikaatsemad terviseandmed on digiloos ja me tassime kaasas seadet, mis on kogu aeg online, aga me nutame autonumbrite üle.
Järgmine kord millegi ebaseaduslikuga vahele jääte, siis rahunege, naeratage ja lausuge: “„See ongi ühiskondliku kokkuleppe koht. See on normaalse demokraatliku ühiskonna normaalne nähtus.“
Nagu mida perset. Politsei peab mingit omaalgatuslikku reguleerimata andmebaasi ja kõik on hästi. Vahel kasutame, vahel ei kasuta. ???
Keegi vahi all ei peaks viibima juba või?
Kui tegemist on kadunud/röövitud inimesega või autovarastega, siis selline süsteem on ok.
Vaadata pildi järgi, kas autos on suur salaviina koorem pole ok.
Comments are closed.