Kindlasti mitte. Oleme elus varem ka kokku puutunud. Ma arvan, ei ole mingit põhjust karta. Sa tead seda ise ka tegelikult.

Kaks nädalat tagasi olid oma eluga üsna teises kohas. Sind tunti kui hinnatud spordiajakirjanikku, kes valis südame järgi korvpallitreeneri ameti. Täna on sinu ajakirjandusprojekti „Mehed ei nuta“ jätkumine suure küsimärgi all ja korvpalliliidu distsiplinaarkomisjon on sinu treeneritööd karistanud võimalikest karistustest kõige karmimaga. Mida sa nende kahe nädala jooksul õppinud oled?

Eelkõige seda, et tuleb oma emotsioonidega tegelema hakata. Ei saa lasta neid niimoodi välja. Isegi kui olukord on nii pingeline, nagu ta sel hetkel oli. Pinged ei ole mingi õigustus, emotsioone tuleb talitseda. Selleks on mul koostöös korvpalliliiduga plaan end eeloleval suvel koolitada ja aidata.

Mis see tähendab?