Viivikonnas ja Sirgalas pole riiki kohalike jaoks peaaegu olemas. Küll teavad nad uudistest, mis räägivad valimisõiguse äravõtmisest halli passiga inimestelt. „Keegi ei räägi meile, miks midagi tehakse,“ ütlevad kohalikud. „See lihtsalt juhtub.“
See aga kasvatab usaldamatust ja tunnet, et Eesti riik on nende jaoks midagi kauget ja võõrast. Ekspressi ajakirjanik Teele Kaljuvee hoiatab podcast’is, et selline lõhe on julgeolekurisk. „Inimesed janunevad kaasatuse ja mõistmise järele,“ ütleb ta. „Kui Eesti riik seda ei anna, siis annab keegi teine.“
Mõisakülas on olukord natuke helgem. Seal pole rahvuslikku lõhet, aga ka seal tuntakse, et Tallinn on kaugel ja riik ei näe nende tegelikke vajadusi.
Ometi ei tunne ääremaade elanikud end kaotajatena. Nad lihtsalt elavad rahulikumalt, ootamata elu kiirenemist. Nende jaoks on aeglane tempo normaalsus, mitte probleem. „Tallinnas ei teagi inimene, kuidas päriselt elatakse, kui kogu aeg kiirustatakse ja oodatakse midagi paremat,“ arvab Ekspressi ajakirjanik Anna Teele Orav.
Lisaks puudutatakse podcast’is järgmisi teemasid:
Miks ääremaa inimesed tunnevad, et nad on unustatud ja kuidas mõjutab see nende usaldust riigi vastu.
Millised on väikestes kogukondades elamise eelised ja väljakutsed.
Millised on ääremaal elavate inimeste unistused.
Mida saavad suuremates paikades elavad inimesed õppida ääremaa elanikelt.
Saada