Eesti Maaülikooli lihatehnoloogia vanemlektor Kristi Kerner rõhutab, et grillil on ruumi rohkemale kui ainult heale lihale. «Grillmenüüle võiks mõelda veidi laiemalt kui pelgalt šašlõkk, seakaelakarbonaad ja grillvorstid. Tänavuse hooaja märksõnaks võiks olla mitmekesisus ja tasakaal,» ütles Kerner.
Grillipeo laud võib rõõmustada kõiki maitse-eelistusi: köögiviljad, seened, juust ja kala pakuvad vaheldust, värskust ning sobivad suurepäraselt ka liha kõrvale või asenduseks. Taimsed valikud ei ole tingimata igavad, vaid pigem maitsvad ja mitmekesised.
Kristi Kerner soovitas proovida näiteks köögiviljavardaid, millele on lükitud paprika, suvikõrvits, sibul, seened ja tomatid. Need saavad eriti maitsekaks oliiviõli ja sidrunimahlaga piserdatuna. «Kiirelt valmivad grillil ka kodumaised grilljuustud ja pannijuustud, mis sobivad hästi salatite lisandiks. Lühikest küpsetusaega nõuavad ka suitsune kala ja mereannid. Baklažaaniviilud või portobello seened on head lihavabad alternatiivid isegi burgeri vahel,» sõnas Kerner.
Laua katmisel mängivad olulist rolli ka kastmed ja salatid – tšatnid, jogurtikastmed ning vürtsikad dipikastmed toovad lauale erksaid maitseid ja värskust.
Kristi Kerner möönis, et liha roll grillimisel ei kao, kuid selle tarbimisel on soovitatav pidada silmas mõõdukust. «Liha on väärtuslik toiduaine, aga selle liigne tarvitamine ei ole ei vajalik ega tervislik. Nutikas grillmeister oskab valida sobiva tooraine, valmistada selle õigesti ette ja küpsetada läbimõeldult,» rõhutas teadlane.
Kõige olulisem on aga vältida liha ära kõrvetamist. «Põlenud liha ei ole mitte ainult maitsetu, vaid võib sisaldada ka tervisele kahjulikke ühendeid. Õige temperatuuri ja küpsetusaja valik on iga hea grillmeistri tunnusmärk,» pani Kristi Kerner kõikidele grillisõpradele südamele.