Whew, väikelaenud, ma juba kartsin, et kodulaenud.
Mitte, et väikelaenu võtjad matemaatikat oskaks, aga kui nad oskaks, siis tundub naljakas idee võtta kahekohalise intressiga kohustus, et olla N kuud naabrist parem. Mis edasi peaks saama? Garanteeritud lotovõit vahepealsel ajal? Palk n-k-n tõuseb? Kuidas jätkata naabrist parem olemist? V-b kolida vaesemasse kohta, kus on vaesem naaber?
Päris mahukas dokument – 286 lehekülge. Artiklisse on jõudnud sellest väike osa. Seda oleks võinud iseenesest mainida, et võlgade osakaal laenuportfellides on järjest langenud ja arestitakse järjest vähem kontosid.
Pealkirjas mainitud 100 000 on ühelt poolt vale (uuringus on number 90 000), teisalt on seda mainitud ühe korra leheküljel 138 ja toodud välja olukorra paranemine võrdluses eelmise aastaga. Tsitaat leheküljelt 137:
>Tarbija makseraskuste ja võlgnevuste kohta käivast statistikast nähtub, et makseraskustes tarbijate osakaal on Eestis selgelt vähenenud. Seda tõendavad kolm aspekti – viivislaenude osakaalud krediidipakkujate laenuportfellides, täitemenetluste algamiste arv ning laenude sissenõudmise statistika.
100 000 inimest tundub tohutu hulk, aga on teistpidi vaadates ainult 7,7% rahvastikust. Ehk siis 92,3% rahvastikust ei ole probleeme laenude tagasimaksmisega.
Probleem on selles, et väga palju inimesi elab üle oma võimete.
Kõige paremad laenud on üldiselt kinnisvaraga seonduvad. Praeguses majanduslikus olukorras peaks absoluutselt igal ühel, kellel vähegi võimalik, vähemalt üks kinnisvara laen jooksma. Kui isegi mitte arvestada kinnisvara hinna muutmumist, siis juba selle pärast, et sissemakse on 5-10x võimendusega ning intressikulu üldiselt madalam kui inflatsioon. Alati ei ole muidugi nii…
Samas, kui ikka laenu teenindamise kulu on kõrgem kui inflatsioon, siis sellist laenu ei ole mõtet mitte kunagi võtta. Mul ausalt öeldes vajub karp lahti, kui inimesed maksavad 20-25% intresse igasugustel järelmaksudel ja samas elavad üürikorterites – nii jäädki ju elu lõpuni orjaks. Kuidas ei saada aru, et kui loobuda paar aastat igasuguste uute tehnikavidinate ostmisest ning päris oma kodu osta, on tulevikus nii palju lihtsam…
Sorry, et teemat reostan, aga mu sõbraga koos tehtud ja eile ilmunud lugu sobib siia nagu lusikas silmaauku: ÄRA JAMA PANGAGA!
6 comments
Whew, väikelaenud, ma juba kartsin, et kodulaenud.
Mitte, et väikelaenu võtjad matemaatikat oskaks, aga kui nad oskaks, siis tundub naljakas idee võtta kahekohalise intressiga kohustus, et olla N kuud naabrist parem. Mis edasi peaks saama? Garanteeritud lotovõit vahepealsel ajal? Palk n-k-n tõuseb? Kuidas jätkata naabrist parem olemist? V-b kolida vaesemasse kohta, kus on vaesem naaber?
Uuringu täistekst ka: [https://www.fin.ee/media/5824/download](https://www.fin.ee/media/5824/download)
Päris mahukas dokument – 286 lehekülge. Artiklisse on jõudnud sellest väike osa. Seda oleks võinud iseenesest mainida, et võlgade osakaal laenuportfellides on järjest langenud ja arestitakse järjest vähem kontosid.
Pealkirjas mainitud 100 000 on ühelt poolt vale (uuringus on number 90 000), teisalt on seda mainitud ühe korra leheküljel 138 ja toodud välja olukorra paranemine võrdluses eelmise aastaga. Tsitaat leheküljelt 137:
>Tarbija makseraskuste ja võlgnevuste kohta käivast statistikast nähtub, et makseraskustes tarbijate osakaal on Eestis selgelt vähenenud. Seda tõendavad kolm aspekti – viivislaenude osakaalud krediidipakkujate laenuportfellides, täitemenetluste algamiste arv ning laenude sissenõudmise statistika.
100 000 inimest tundub tohutu hulk, aga on teistpidi vaadates ainult 7,7% rahvastikust. Ehk siis 92,3% rahvastikust ei ole probleeme laenude tagasimaksmisega.
Probleem on selles, et väga palju inimesi elab üle oma võimete.
Kõige paremad laenud on üldiselt kinnisvaraga seonduvad. Praeguses majanduslikus olukorras peaks absoluutselt igal ühel, kellel vähegi võimalik, vähemalt üks kinnisvara laen jooksma. Kui isegi mitte arvestada kinnisvara hinna muutmumist, siis juba selle pärast, et sissemakse on 5-10x võimendusega ning intressikulu üldiselt madalam kui inflatsioon. Alati ei ole muidugi nii…
Samas, kui ikka laenu teenindamise kulu on kõrgem kui inflatsioon, siis sellist laenu ei ole mõtet mitte kunagi võtta. Mul ausalt öeldes vajub karp lahti, kui inimesed maksavad 20-25% intresse igasugustel järelmaksudel ja samas elavad üürikorterites – nii jäädki ju elu lõpuni orjaks. Kuidas ei saada aru, et kui loobuda paar aastat igasuguste uute tehnikavidinate ostmisest ning päris oma kodu osta, on tulevikus nii palju lihtsam…
Sorry, et teemat reostan, aga mu sõbraga koos tehtud ja eile ilmunud lugu sobib siia nagu lusikas silmaauku: ÄRA JAMA PANGAGA!
https://www.youtube.com/watch?v=zODdoGJ7Su4
😉