India ja Pakistani vastasseis sai alguse juba siis, kui neid riike tänapäevasel kujul alles asutati. Mõlema alad kuulusid toona Briti impeeriumi koosseisu, kuni kolonialismivastase liikumisega võitlemisest tüdinenud impeerium lubas senise Briti India baasil 1947. aastal asutada kaks riiki. Pakistani territooriumist moodustasid endised Briti alad umbes poole, sellega ühinesid ka naabruses asuvad moslemi enamusega Briti satelliitriigid.

Uusi riike ei asutatud siiski selgete usuliste piirjoonte alusel ja iseseisvumise järel asusid mõlema poole vähemused emigreeruma teisele poole. Sellele andsid hoogu ka 1947. aastal alanud vastastikused veresaunad. Seega põgenes Indiast Pakistani miljoneid moslemeid ning sealt lahkus omakorda Indiasse miljoneid hindusid ja sikhe.