Üürileandjad ukrainlastele ei halasta: “Ootame kodumaiseid üürilisi”, “Lapsed siia ei mahu”, “Otsige endale muu elukoht”
Üürileandjad ukrainlastele ei halasta: “Ootame kodumaiseid üürilisi”, “Lapsed siia ei mahu”, “Otsige endale muu elukoht”
14 comments
Tallinna üüriturul oli juba keeruline leida korterit enne 20 000 pagulase saabumist kohalikul inimesel. Kuna meedias on puuk-üürnike ja asjadega hirmutatud, et kui maksmata jätavad siis välja tõsta ei saa, elektrit kinni panna ei tohi ning maksadki kellegi teise kommunaale rõõmsalt. Proovi pärast kohtule seletada, et sa tahad 3 lapsega üksikema, kelle mees ukraians sõdib korterist välja visata kellel pole kuhugi minna samal ajal, kui tal mees ukrainas sõjas surma sai või haavata. Ükski kohtunik ei viska sellist üürniku välja vaid ütleb, et ole hea mees ning maksa edasi korteri kommunaale ning tagatipuks saad maksta ka mõlema poole advokaadi kulud.
Kui vaadata, mis töö peale ukrainlased saaksid minna ja kohalike üürihindasid tallinnas, kas siis nad üldse jõuaksid maksta 400 üüri + 200 eurot kommunaale? Mis siis laste ja lemmikloomadega peredest tahta. Lemmikloomadega ja lastega isegi eestlastel keeruline leida korterit. Maal on kortereid küll aga kahjuks sinna paljud ei taha minna.
Kui maksta suudavad, siis ikka annaks.
Koduloomadega ise ka ei üüriks, sest endal on koduloomad ja näen, mida need mööbliga teevad.
Üldiselt tuleb välja üürimisel teha selline kindlustus (kindlustusleping), mis katab ka üürilise poolt tekitatud kahju ning lased üürijal selle kindlustuse kinni maksta.
Aga miks ei võeta on lihtne – kui sul on valida, kas sinu ühetoalisse kolib üks inimene või kaks inimest + laps, siis loomulikult sa valid ühe inimese – lihtsalt korteri kulumine on palju väiksem.
Kui tegu Tallinnaga, siis täiesti aus.
> Maakler küsib esimese asjana, kas lapsi on. Kui vastus on jah, jääb edasine jutt katki,“ ütleb ukrainlanna Anna, kes endale ja lastele tulutult üürikorterit otsib.
> /…/
> Sõja puhkedes tulid Eestisse ka tema naine ja kuueaastane tütar. Loomulikult läksid nad Denisi juurde. Üürileandjale see aga ei sobinud: laps võib teisi üürnikke segada. Laps ja naine kadugu kohe!
> /…/
> Järgmisel päeval küsis ta omanikult, kas sugulased võivad mõneks ajaks tema pinnale jääda, sest neile linn enam tasuta majutust pealinnas ei paku. Vastus oli täiesti ootamatu: “Ei!”
Ei ole saladus, et Eesti üüriturg on omandiõigusel põhinev mini-türannia. Võimalusel maksuvaba passiivtulu otsivad üürileandjad ei türanniseeri paha pärast, vaid kulude optimeerimiseks, kahjude kandmise kartuse tõttu.
Nüüd on sobiv aeg tsiteerida ühte teksti, mis avaldati möödunud sügisel enne KOV valimisi. Millist? Saladus.
> “Üürileandja registreerugu ettevõtjana, vastu peab riik pakkuma kindlustust puuküürniku vastu. Ettevõtluskontot [selle jaoks] peab saama avada igas pangas, lisanduma peab ettevõtluskulude konto.
> Maakeleritasu peab jääma selle kanda, kes maakleri võttis. Diskrimineerivad üüritingimused mis ei luba lapsi või lemmikloomi, peavad kaduma. Kui keegi kardab oma vara pärast, pole lahendus diskrimineerimine, vaid ametlik üürisuhe ja kindlustamine.
[See probleem oli juba enne Ukrainlasi ja ei puuduta ainult neid.](https://youtu.be/-V0axzaUpmk)
Kallutatud ajakirjandus. Eks neil ole loomulikult veel veidi keerukam aga ei usu, et oluliselt.
Ega isegi ei ole tahtnud väga üürida otse ühelegi Ukraina perele hetkel, vaid olen eelistanud peresid, keda vahendab mulle mingi ettevõte. Suur risk on isegi sõja läbi saamine, sest keegi ei takista neid ilma maksmata tagasi Ukrainasse minemast. Ürita sa siis enda maksmata arveid kätte saada.
Mul siuke küsimus, kas on võimalik läbi meie riigi seda üüri leida. Ma tean, et Lähis-Ida põgenikutele üüri aitas leida meie riik. Meie majas üks naine andis oma korterit üürile meie riigile ja nad ise juba panid sinna põgenikud elama. Ise riik maksis korteriomanikulle ja vist vastutas selle korteri eest kah.
Meil Tallinnas antakse kortereid perdele kes on koduta, tavalistelt peab ootama, aga ikka antakse. Mu pere aitas üht ema 4 lapsega Lasnamäel korterit sada, väike üür, loomi tohib seal hoida, mingi paari kuuga ta sai selle korteri ja saab üksinda hakkama. Korter oli ilusas seisundis, kuigi väga venekeelses naabruses.
Absoluutselt ei üllata. Juba aastaid on Eestis korteri leidmine välismaalaste jaoks üsna keeruline olnud, eriti kui nad kusagilt Lääne-Euroopast ei tule. Ja kui lõpuks leiavadki mingi korteri, siis väga tihti tulevad probleemid just üürileandjast lähtuvalt – nt üürilepingu on üürileandja ise kokku improviseerinud (ja mitte seadusest lähtuvalt), petab rahaga, ei täida oma kohustusi jne.
> Ukrainlane Denis töötas Tallinnas juba enne sõda ja üüris ühte tuba korterist. Sõja puhkedes tulid Eestisse ka tema naine ja kuueaastane tütar. Loomulikult läksid nad Denisi juurde. Üürileandjale see aga ei sobinud: laps võib teisi üürnikke segada.
Huvitav kuidas omanik sellest üldse teada sai? Üks variant on, et Denis ise läks omanikuga rääkima, aga selles ma pigem kahtlen. Teine variant on, et keegi kaebas lärmi üle mis puhul on ju tõsi, et teiste üürnike elu oli häiritud.
Selle kohta võiks ka lihtsalt öelda et suur osa maaklereid on rassistid
Ei tohi olla must, abielus, ukrainlane, lastega, koduloomadega, suitsetaja…….keda sinna reaalselt leitakse?
Samal ajal vingutakse naiste kallal, et miks iive nii madal on… kui lastega on elamise leidmine võimatu ja kõik põhimõtteliselt vihkavad lapsi, siis ei maksa imestada, kui lapsi vähe sünnib. See ei puutugi otseselt Ukraina põgenikesse, sest lastega peredel oli korterit juba enne raske leida.
Eesti on laste suhtes vihane. Välismaalastest rääkimata…