Mulgimaalt pärit Orru läks Tartu Ülikooli geoloogiat õppima, mille lõpetades suunati ta edasi Kohtla-Järvele. Esimestel aastatel oli tema ülesandeks uurida nii põlevkivi kui ka fosforiiti, misjärel määrati ta 1966. aastal geoloogiavalitsuse turbauuringute rühma. 70ndate alguses sai tema meeskonna ülesandeks kaardistada ära iga viimane soo Eestimaal.
„Juba enne oli turvast tööstuste poolt uuritud, aga puudus üks kindel ühine süsteem. Meie pidime siis tegema maakonniti Eesti soode revisjoni. Oli nii varem tehtud mullastikukaartide uurimist talviti kui ka palju välitööd aasta soojematel perioodidel. Umbes üks maakond aastas, nii me plaani järgi läksime,“ kirjeldab teadlane ja lisab, et tänaseks on Eestis täpselt kaardistatud kõik sood, mille pindala on suurem kui üks hektar.