Ministeeriumid kärbivad plaane, et suunata 200 miljonit eurot kaitsesse

Pmst veel kasutamata jäänud euroraha suunatakse riigikaitsesse. Suurimad kärped ootavad kliimaministeeriumis majade renoveerimistoetust, haridusministeeriumis pea kõike, mida EL kaasrahastab (sh täiskasvanuharidust ja noortevaldkonda), seejärel juba väiksemad summad sotsiaalministeerimi vastutusalal ning regionaalpoliitikas.

Jutt käib ühtekuuluvuspoliitika toetustest, mis eraldati Eestile sellel eelarveperioodil ning mis peab olema ära kasutatud 2029. aasta lõpuks.

Euroopa Liidult saadud 3,4 miljardist kolmveerandi on Eesti praeguseks juba ka kasutusse võtnud. Veerand ehk 812 miljonit eurot on aga veel kohustustega katmata ning sellest omakorda veerandi ehk 200 miljonit eurot otsustas valitsus neljapäeval suunata lähiaastatel kaitsevaldkonda.

Kliimaministeerium peab kaitsesse suunama 85 miljonit eurot, haridus- ja teadusministeerium 38 miljonit, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 24 miljonit, sotsiaalministeerium 17 miljonit, regionaal- ja põllumajandusministeerium 16 miljonit, justiits- ja digiministeerium 14 miljonit, kultuuriministeerium ja riigikantselei mõlemad kolm miljonit eurot.

Samas otse relvastuse ostmiseks seda raha suunata ei saa, sest EL-i reeglid seda ei luba. Ainult kaitsetööstus, taristu vastupidavus ja dual-use goods on lubatud.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali selgitas, et Euroopa Liidu aluslepingud ei luba ühtekuuluvusfondidest ümber suunatud raha kasutada relva ega laskemoona ostmiseks.

Küll aga saab Tali sõnul Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi rahastada ühtekuuluvusfondide rahaga näiteks kaitsetööstust, sealhulgas kaitsetööstuse taristut, kaitsetehnoloogia arendusi või sõjalise liikuvuse projekte.

Sõjalise liikuvusega seotud projektid on sellised arendused, mis aitavad sõjaväel kiiresti ja tõrgeteta liikuda ühest kohast teise – eriti üle riigipiiride. Näiteks võivad need olla teed ja sillad, mis kannataks rasket sõjatehnikat.