Kaitse-eelarve suurendamiseks on viimased valitsused pidanud tegema keerulisi maksumuudatusi ning vähendama riigi kulutusi muudes valdkondades. Aga neid on olnud vaja teha selleks, et me saaksime Eesti kaitseks hädavajalikku relvastust, laskemoona ja varustust senisest märksa kiiremini ning suuremas koguses hankida.
Osa meie kaitsevõimest on ka Eesti kaitsetööstuse eelisarendamine, millele annavad hoogu kaitsetööstusettevõtteid toetav riiklik kaitsefond, Ukraina abistamine Eesti kaitsetööstuse toodanguga, lõhkeainetehase rajamine, kaitsetööstusparkide loomine ja palju muud. Sektori kasvu panustamine ei kasvata mitte ainult meie julgeolekut, vaid toob Eesti eri paikadesse investeeringuid, mis panustavad kohalikku heaolusse ja loovad juurde häid töökohti.
Uue valitsusliiduga otsustasime taastada lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, mis on juba 11. korda järjest valitud kõige konkurentsivõimelisemaks OECD riikide hulgast. Kaotame varem planeeritud ettevõtete kasumimaksu, eraisikute tulu maksustamise alates esimesest eurost ning kehtestame uuest aastast ühtse maksuvaba tulu 700 eurot kuus kõikidele palgasaajatele. Ettevõtetele jääb rohkem raha investeerimiseks ja inimestele kuus kuni 127 eurot rohkem kätte.
Majanduspoliitikas on valitsus võtnud kindla suuna ettevõtjasõbralikkuse, teadmusmahuka majanduse ja kõrgema lisandväärtuse poole.
Ettevõtte kasumimaksu ja inimeste tulu maksustamise alates esimesest eurost kaotamine on vajalikud otsused Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Ettevõtjatele jääb rohkem raha investeeringuteks ja inimeste palkamiseks. Tulumaksukoormuse vähendamisest võidavad kõige rohkem madalama sissetulekuga inimesed: pensionärid, alampalga saajad, osalise töövõimega inimesed.
Alates 2026. aastast kehtima hakkav ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus pakub leevendust keskmist palka teenivatele inimestele, keda praegune − Keskerakonna ja Isamaa 2018. aasta valitsuse eestvedamisel loodud − vildakas süsteem karistab ning jätab vähem palgaraha kätte.