Narva suunalt aeglustaks Narva silla õhkimine ning Peipsi järv. Vahele jäävad veel ära songitud põlevkivitööstusmaastik ning tuttavad sinimäed. Lõunas on ka kupli maastik ning metsad. Ühes teises foorumis ütles kaitseväe juhataja isiklikult, et selle infoga mis Ukrainal oli oleks Eesti sarnases olukorras juba jaanuaris tõkkeid rajama hakanud. Ehk ukrainlased peavad siin natuke tuhka pähe raputama.
Aga jah hetke doktoriin vähemalt sommidel on nii et võõrvägedel lastakse teatud kilomeetrid riiki sisse et seal neid lihtsamini nottida. Eestis selle jaoks jah sügavust puudub.
Hea clickbait. Pealkirjal ja sisul ei ole suurt seost.
Küll aga kui rääkida pealkirja teemast siis Eesti kaitsmisel on minuarust plusse rohkem kui miinuseid. Üsna kitsad maakoridorid peipsist põhjas ja lõunas. Mere poolt maabumiseks on meie rannik enamasti tegelikult üsna kehva. See vähendab võimalikke maabumise kohti mis peaks maabumiste tõrjumise pisut lihtsamaks muutma. Kaasaegne meie ja NATO tehnika toimib vene vanaraua vastu ülimalt efektiivselt. Lisaks me teame nüüd millist taktikat venemaa kasutab ning sellele vastamiseks on aega õiged relvad tellida.
Raketid ja õhudessandid on ilmselt need mille vastu me oleme kõige haavatavamad. Loodetavasti on NATOl selle tarbeks selliseid põnevaid lennukeid pakkuda mida radarilt väga ei näe ning millele vene relvad end lukustada ei suuda. Suwalki koridor ilmselt tõmmatakse kohe kinni seega põhiline varustamine peaks toimuma merelt ja õhust. Läti on ka Eesti kaitsel nõrk lüli kuna ilmselt tuleb rinnet pikendada Läti suunal või pikendada rinnet lõuna pool.
Jah, Eestil puudub strateegiline sügavus. Eestis ei saaks kaitsmise algusega viivitada ja vastaspoolel edeneda lasta. Samuti, seni kuni Soome ja Rootsi pole NATO liikmed, on Eesti varustamise teed veidi keerulised.
Ma pole küll mingitki pidi militaarasjatundja, aga oletan, et rünnaku puhul algab see mitte maavägede tungimisega, vaid väga tiheda lauspommitamisega (raketirünnakud) valimatult ka tsiviilrajatiste pihta.
* Seda saab (vist?) teha sügavamalt Vene territooriumilt, st parem võimalus NATO vasturünnaku eest kaitsta.
* pole vaja nii täpselt sihtida, suva millele pihta läheb, massiiivne sõjakuriteosüü on niikiinii taga, siis pole enam vahet.
* massiga pealeminek – loodetakse, et midagi ikka õhukaitsest läbi pääseb.
* Raketiplatvorme on lihtsam/vähem märgatavam positsioonidele vedada, kui maaväge – lühem hoiatusaeg.
* Raketiplatvormid ei pea olema ühes kohas koos, vaid võivad olla hajutatud – jällegi raskem vasturünnakut teha.
5 comments
https://pastebin.com/riTq7y7T
Narva suunalt aeglustaks Narva silla õhkimine ning Peipsi järv. Vahele jäävad veel ära songitud põlevkivitööstusmaastik ning tuttavad sinimäed. Lõunas on ka kupli maastik ning metsad. Ühes teises foorumis ütles kaitseväe juhataja isiklikult, et selle infoga mis Ukrainal oli oleks Eesti sarnases olukorras juba jaanuaris tõkkeid rajama hakanud. Ehk ukrainlased peavad siin natuke tuhka pähe raputama.
Aga jah hetke doktoriin vähemalt sommidel on nii et võõrvägedel lastakse teatud kilomeetrid riiki sisse et seal neid lihtsamini nottida. Eestis selle jaoks jah sügavust puudub.
Hea clickbait. Pealkirjal ja sisul ei ole suurt seost.
Küll aga kui rääkida pealkirja teemast siis Eesti kaitsmisel on minuarust plusse rohkem kui miinuseid. Üsna kitsad maakoridorid peipsist põhjas ja lõunas. Mere poolt maabumiseks on meie rannik enamasti tegelikult üsna kehva. See vähendab võimalikke maabumise kohti mis peaks maabumiste tõrjumise pisut lihtsamaks muutma. Kaasaegne meie ja NATO tehnika toimib vene vanaraua vastu ülimalt efektiivselt. Lisaks me teame nüüd millist taktikat venemaa kasutab ning sellele vastamiseks on aega õiged relvad tellida.
Raketid ja õhudessandid on ilmselt need mille vastu me oleme kõige haavatavamad. Loodetavasti on NATOl selle tarbeks selliseid põnevaid lennukeid pakkuda mida radarilt väga ei näe ning millele vene relvad end lukustada ei suuda. Suwalki koridor ilmselt tõmmatakse kohe kinni seega põhiline varustamine peaks toimuma merelt ja õhust. Läti on ka Eesti kaitsel nõrk lüli kuna ilmselt tuleb rinnet pikendada Läti suunal või pikendada rinnet lõuna pool.
Jah, Eestil puudub strateegiline sügavus. Eestis ei saaks kaitsmise algusega viivitada ja vastaspoolel edeneda lasta. Samuti, seni kuni Soome ja Rootsi pole NATO liikmed, on Eesti varustamise teed veidi keerulised.
Ma pole küll mingitki pidi militaarasjatundja, aga oletan, et rünnaku puhul algab see mitte maavägede tungimisega, vaid väga tiheda lauspommitamisega (raketirünnakud) valimatult ka tsiviilrajatiste pihta.
* Seda saab (vist?) teha sügavamalt Vene territooriumilt, st parem võimalus NATO vasturünnaku eest kaitsta.
* pole vaja nii täpselt sihtida, suva millele pihta läheb, massiiivne sõjakuriteosüü on niikiinii taga, siis pole enam vahet.
* massiga pealeminek – loodetakse, et midagi ikka õhukaitsest läbi pääseb.
* Raketiplatvorme on lihtsam/vähem märgatavam positsioonidele vedada, kui maaväge – lühem hoiatusaeg.
* Raketiplatvormid ei pea olema ühes kohas koos, vaid võivad olla hajutatud – jällegi raskem vasturünnakut teha.