Majanduskasvu saabumisel saab ettevõtete arengut ja laienemist takistavaks pudelikaelaks oskustöötajate puudus. Tööturu olukorda lähiaastatel ja tulevikus analüüsiv OSKA raport näitab, et mitmete tööstussektori kasvuks vajalike erialade töökohtade täimiseks jääb vananeva rahvastiku tõttu kohalikest töötajatest puudu.
Järgneva kümnendi vaates jääb igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Näiteks üle 200 tasemeõppe lõpetaja jääb aastas puudu töötleva tööstuse ametites nagu masinate ja seadmete tehnikud, mehhatroonikud, keevitajad ning pingi-, tootmisseadmete ja masinate operaatorid. Aastaks 2030 jääb Eestis puudu 2/3 inseneridest.
Maksimaalne arv elamislubasid, mida võib erandiga välja anda tööjõupuudusega valdkondades on ca 1300 luba, majanduskasvu tingimustes, kui majandus kasvab vähemalt 2% SKPst, tõuseks lubade arv 2600-ni.
Mure tööjõu pärast
Siseminister Igor Taro sõnul on ettevõtjate mure tööjõu pärast asjakohane. „Ettevõtjatel on kahtlemata Eesti majanduse edendamisel väga suur roll ning valitsuse roll on neid toetada. Siiski ei saa unustada ära tänast muutunud julgeolekukeskkonda ja peame kindlustama selle, et siia tulevad inimesed, kes ei ole ohuks julgeolekule,“ rõhutas Taro.
Siseministri sõnul võimaldab kehtestav erisus piirarvu kohandada vastavalt majanduskeskkonna muutustele ning jätkuvalt sisserännet sihipäraselt kontrollida. Seetõttu kehtestatakse piirang selles osas, kui palju erandi alt võib elamislubasid välja anda. „Meie pädevust omavatel asutustel peab olema võimalik teha usaldusväärne taustakontroll neile, keda tööandjad siia vajavad. Kinnitan, et PPA on meie ettevõtjate jaoks hea koostööpartner, kelle ülesanne on veenduda töötaja sobivuses Eesti ühiskonda ja tööturule. Minu kindla veendumuse kohaselt ei pea Eestisse tulema mitte keegi, kelle taust ja kavatsused või töökohale sobivad oskused ei ole meile teada ja selged. See on sisejulgeoleku ja ühiskonna stabiilsuse küsimus, see on ka meie vastutus ülejäänud Euroopa ees, sest Eesti viisa ja ka elamisluba avab tulijale kogu Euroopa,“ rääkis Taro.
Siseminister lisas, et majanduse turgutamiseks on oskustöötajate erand mõistlik praegu ära teha, et õiguskeskkond oleks valmis peatseks majanduskasvuks, samuti peame olema valmis meie majandust ja tööjõuturgu mõjutavateks muutusteks pärast sõja lõppu Ukrainas, mis varem või hiljem kindlasti juhtub.
Soovitakse kasvatada Eesti inimeste jõukust
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on tööstusettevõtjad kvalifitseeritud töötajate paindlikumat kaasamise võimalust pikalt oodanud.
„Kui soovime kasvatada tootlikkust ja sellega koos Eesti inimeste jõukust, siis vajame siia tarku spetsialiste, et käivitada ja töös hoida nutikaid süsteeme ja masinaid. Välisspetsialistide kaasamine annab tööd ka kohalikele ning aitab tõsta nende palkasid. Kuigi iga ettevõtja esimene eelistus on värvata koduturult, ei ole see alati paraku võimalik, sest vajalike oskustega spetsialiste igale poole ei jagu,“ selgitas majandus- ja tööstusminister.
Keldo lisas, et mitmed Eesti edukad ettevõtted on saanud tänu vajalike oskustega välistöötajatele teha investeeringuid ja ettevõtet arendada. Näiteks on lennukihooldusettevõte MagneticMRO toonud välja, et enamik tegevusi ettevõttes on saanud alguse välisekspertide toel ning see on aidanud kasvatada ka eestlaste palkasid. Lisaks on positiivseid kogemusi välistööjõu kaasamisest ka elektroonikatööstustel ABB ja Incap.
Vajalike töötajate kaasamiseks loodava oskustöötajate erandi kaudu saab värvata töötajaid kolmandatest riikidest vaid tööjõupuudusega valdkondadesse, mille loetelu kujuneb OSKA prognoosi, ekspordi osatähtsuse ning ametiala või maakonna keskmise brutokuutasu põhjal. Sobivat palgakriteeriumit veel analüüsitakse ja arutatakse vajalike osapooltega.
Saada