Otseselt ei tea kas valitsus vahib mis cvkeskuses toimub aga oskustööd on jube keeruline saada. Ühele positsioonile kandideerib üle 50 inimese, 10 saab intervjuud ja ainult üks töö. Toitlustusettevõtted on ainsad põhimõtteliselt kellel tööjõupuudus on.
Pigem hakatakse rohkem varastama kui tööle minnakse
Mis see kaks rida teksti ongi postmehe arusaam artikklist?
“Kui töötutoetust enam ei maksta, motiveerib see hüvitise lõppedes kiiresti tööd leidma, ”
Aga mis motiveerib tööandjat palku tõsta?
Kui sul hunnik inimesi, kes on raskes olukorras ilma toetuseta?
Mdea kas ma olen crazy, aga iga uudis, mis tuleb tööturu kohta, on aina rohkem nagu mingi paroodia USA-st.
Sunnivad orjatööle pmst sest palgad on väiksed ja elatustase ülikõrge võrdluses
Esmalt tehku palkade näitamine tööpakkumises kohustuslikuks et konkurents oleks normaalne
pastebini palun
Ilus idee küll, aga passiivsete tööturumeetmete kokkutõmbamine ei paranda automaatselt aktiivsete meetmete tulemuslikkust.
Endal on küll vaid korra olnud au töötuna arvel olla, aga nende konsultantide tegevus oli täiesti kasutu. Ei tunta üldse erinevate valdkondade olemust, vahendatakse pakkumisi, mis on ka ise kergesti leitavad ja asjalikemaid koolitusi pakutakse ainult juba potentsiaalse töökoha olemasolul. Näiteks oli toona soov töötada turunduse valdkonnas ja konsultant selle peale pakkus varianti, et minna tööle bännerite paigaldajana – et noh, reklaam ju.
Lisaks on tutvusringkonnas paar kurba näidet konsultantide eetika osas, kus tööotsija poolt konsultandile usaldatud info läheb konsultandi pere/sõprade seas rändama ja konfidentsiaalsed detailid enda olukorra kohta jõuavad kuskilt ringiga tööotsijani tagasi.
Kokkuvõtteks, et kui ühelt poolt on soov töötajaid motiveerida tööturule, siis olgu toetavate aktiivsete meetmete kvaliteet ka sellevõrra teiselt poolt tugevam, eriti konsultantide osas.
*Edit: kirjavead.*
See mis toimub töö otsingu turul on jube. Kui tahad hea palgakohta kandideerida siis pm võistle 50ne matsiga ja üks neist saab lõpuks koha. Teinekord on lihtsalt, et kuulutus mida näed on pettu kuulutus (kuulutus on aga tegeliku töötajat ei taheta), et ettevõtte näitaks oma rahastajatele, et neil on kasvav ettevõtte (bolt). Siis on vägapalju selliseid töökuulutusi, kus on näe pakume miinimum palka aga nüüd sa pead olema meil Ori ja oma vaimse, füüsilise ja perekonna tervist hävitama.
Ise töötan ülekeskmise palgaga, aga kuulan kuidas tuttavatel läheb raskesti töö leidmisega. Pidevalt on toetused suurema raha numbriga kui tööle minemine ja kui soovivad tööle minna siis keeruline on saada. 80% ei vastata, 10% vastatakse, et ei sobi ja 10% kutsutakse vestlusele ja siis ütlevad, et me saame sulle palka maksta pm eesti miinimum aga soovime orjaks.
Reaalselt mis võiks eesti riik teha on, et:
Kõik töökuulutsed peavad olema palganumbriga mida pakutakse.
Kui firmad teevad suuri kasumeid siis võiks olla keelatud x aastat koondada töötajaid (telia).
Firmadel on kohustus anda põhjalik tagasiside tööotsijatele, miks nad ei sobinud valituks.
Olgem ausad, kogu reformi mõte (töötutoetuse asendamine sama suurusega baasmääras töötuskindlustushüvitisega) seisneb selles, et töötutoetuse väljamaksmist rahastatakse riigieelarvest, aga töötuskindlustushüvitise vahendid tulevad Töötukassa eelarvest, kuhu need omakorda kogunevad töötajate ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Ehk töötutoetuse baasmääras töötuskindlustushüvitiseks ümbernimetamine säästab riigieelarve raha ning asetab kõik kulud Töötukassa õlgadele.
Kuna aga töötutoetust makstakse praegu teatud tingimustel ka neile, kel pole kindlustusstaaži, siis need inimesed – ca 8000 inimest aastas – jäävad edaspidi baasmääras töötuskindlustushüvitiseks ümber nimetatud töötutoetusest ilma. Sest kui toetus nimetatakse ümber hüvitiseks, ei saa seda maksta neile, kel pole töötuskindlustusstaaži kogunenud.
Lisaks kuna edaspidi jääb ainult töötuskindlustushüvitis, siis ei oleks enam võimalust töötuskindlustushüvitise saamise perioodi lõppedes saada töötutoetust.
Tulemus:
– töökogemuseta noored ja vanemapuhkuselt naasnud töötud enam töötutoetust ei saa ning töötuskindlustushüvitisele neil jätkuvalt õigust poleks;
– hüvitise ja toetuse järjestikku kombineerimise võimalus kaob ja maksimaalne hüvitise ja toetuse saamise periood lüheneb.
Kõik riigi rahakoti kokkuhoiu nimel.
Mis aga ei pruugi kuigi suur tulla, sest need inimesed, kellele enam töötutoetust ei makstaks ja kes jäävad ka uuest baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilma, saavad pöörduda vallamajja/linnavalitsuse sotsiaalosakonda ning taotleda seal toimetulekutoetust.
Ehk ma eeldan, et see raha, mida riik hoiab töötutoetuse maksmisest kokku, vähemalt osaliselt läheb senisest rohkemate toimetulekutoetuse taotluste rahuldamiseks.
See vist ongi see sama seaduse muudatus, et töötutoetus töötukassa poolt lõpetatakse ära ning suunatakse siis kohaliku omavalitsusse näljapalukit ehk siis toimetulekutoetust paluma, mille suurus keskmiselt 240 eurot + 15 iga alaealise lapse eest. Aga kuna kohalikel omavalitsustel selleks raha ei jätku ja riigilt juurde ei saa, siis võivad vist pooled nendest ka toimetulekutoetusest ilma jääda. Seega sant seis selle töötuks jäämisega ja olemisega kui 1 kuuga uut tööd ei leita.
>Kui töötutoetust enam ei maksta, motiveerib see hüvitise lõppedes kiiresti tööd leidma, rääkis 50. eluaastates Lõuna-Eesti naine, kes registreeris end töötuks ja saab kokku kuus kuud töötuskindlustushüvitist.
Mis saab neist kes ei tööta mitte enda valikul, vaid polegi võimelised?
Murranguline tööleminek koos 2600 välistöötajaga (+ perega) aastas kõlab päris ühiskonnasõbralikult. CVKeskus on rõõmust laes, sest hakkab saama 100 kandidaadi asemel 300 kandidaati per tööpakkumine.
Just leidsin päevapealt töö omale peale mõningat aega tiksumist, aaaga reklaamitud palka 1300 bruto saab ainult öötööd tehes, seega palk jääb ikka tugevalt alla keskmise. Ehk et ainuke põhjus miks koha sain on see, et ei maksta vääriliselt ja üleüldiselt koonerdatakse kõigega😂. Võrdluseks- eelmine töökoht eestis aga soome firma heaks maksis 2000 bruto, puhas joppamine et ei viitsitud eesti palka maksta. Oleks pidanud elu lõpuni sinna jääma. Valdkond logistika.
Ausalt, ise istuks ka töötutoetuse otsas nii kaua kui praegu saaks, suvi ja puha jne. Aga kohe kui on mõni lisaots igavuse peletamiseks (ametlikult, võs, 100€ kuus) siis ma ei saa töötuna regada, kuigi elada sellest rahast ei saa. Jah, võiks ära lõpetada, aga ei taha.
Seega töötutoetuse eemaldamine toob kasu ainult meie orjapidajatest tööandjatele.
Oot, kui ma olen näiteks 5 aastat töötanud ja töölt omal soovin lahkun, siis ei saa ma mitte mingit toetust, kuigi olen nende 5 aasta jooksul ilusti töötuskindlustusmakset tasunud?
Kas need, kes tööl on mitu aastat käinud ja siis lahkuvad et uut töökohta otsida saavad töötutoetust? Ei näe kogu artikklit.
>motiveerib see hüvitise lõppedes kiiresti tööd leidma
16 comments
Otseselt ei tea kas valitsus vahib mis cvkeskuses toimub aga oskustööd on jube keeruline saada. Ühele positsioonile kandideerib üle 50 inimese, 10 saab intervjuud ja ainult üks töö. Toitlustusettevõtted on ainsad põhimõtteliselt kellel tööjõupuudus on.
Pigem hakatakse rohkem varastama kui tööle minnakse
Mis see kaks rida teksti ongi postmehe arusaam artikklist?
“Kui töötutoetust enam ei maksta, motiveerib see hüvitise lõppedes kiiresti tööd leidma, ”
Aga mis motiveerib tööandjat palku tõsta?
Kui sul hunnik inimesi, kes on raskes olukorras ilma toetuseta?
Mdea kas ma olen crazy, aga iga uudis, mis tuleb tööturu kohta, on aina rohkem nagu mingi paroodia USA-st.
Sunnivad orjatööle pmst sest palgad on väiksed ja elatustase ülikõrge võrdluses
Esmalt tehku palkade näitamine tööpakkumises kohustuslikuks et konkurents oleks normaalne
pastebini palun
Ilus idee küll, aga passiivsete tööturumeetmete kokkutõmbamine ei paranda automaatselt aktiivsete meetmete tulemuslikkust.
Endal on küll vaid korra olnud au töötuna arvel olla, aga nende konsultantide tegevus oli täiesti kasutu. Ei tunta üldse erinevate valdkondade olemust, vahendatakse pakkumisi, mis on ka ise kergesti leitavad ja asjalikemaid koolitusi pakutakse ainult juba potentsiaalse töökoha olemasolul. Näiteks oli toona soov töötada turunduse valdkonnas ja konsultant selle peale pakkus varianti, et minna tööle bännerite paigaldajana – et noh, reklaam ju.
Lisaks on tutvusringkonnas paar kurba näidet konsultantide eetika osas, kus tööotsija poolt konsultandile usaldatud info läheb konsultandi pere/sõprade seas rändama ja konfidentsiaalsed detailid enda olukorra kohta jõuavad kuskilt ringiga tööotsijani tagasi.
Kokkuvõtteks, et kui ühelt poolt on soov töötajaid motiveerida tööturule, siis olgu toetavate aktiivsete meetmete kvaliteet ka sellevõrra teiselt poolt tugevam, eriti konsultantide osas.
*Edit: kirjavead.*
See mis toimub töö otsingu turul on jube. Kui tahad hea palgakohta kandideerida siis pm võistle 50ne matsiga ja üks neist saab lõpuks koha. Teinekord on lihtsalt, et kuulutus mida näed on pettu kuulutus (kuulutus on aga tegeliku töötajat ei taheta), et ettevõtte näitaks oma rahastajatele, et neil on kasvav ettevõtte (bolt). Siis on vägapalju selliseid töökuulutusi, kus on näe pakume miinimum palka aga nüüd sa pead olema meil Ori ja oma vaimse, füüsilise ja perekonna tervist hävitama.
Ise töötan ülekeskmise palgaga, aga kuulan kuidas tuttavatel läheb raskesti töö leidmisega. Pidevalt on toetused suurema raha numbriga kui tööle minemine ja kui soovivad tööle minna siis keeruline on saada. 80% ei vastata, 10% vastatakse, et ei sobi ja 10% kutsutakse vestlusele ja siis ütlevad, et me saame sulle palka maksta pm eesti miinimum aga soovime orjaks.
Reaalselt mis võiks eesti riik teha on, et:
Kõik töökuulutsed peavad olema palganumbriga mida pakutakse.
Kui firmad teevad suuri kasumeid siis võiks olla keelatud x aastat koondada töötajaid (telia).
Firmadel on kohustus anda põhjalik tagasiside tööotsijatele, miks nad ei sobinud valituks.
Olgem ausad, kogu reformi mõte (töötutoetuse asendamine sama suurusega baasmääras töötuskindlustushüvitisega) seisneb selles, et töötutoetuse väljamaksmist rahastatakse riigieelarvest, aga töötuskindlustushüvitise vahendid tulevad Töötukassa eelarvest, kuhu need omakorda kogunevad töötajate ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Ehk töötutoetuse baasmääras töötuskindlustushüvitiseks ümbernimetamine säästab riigieelarve raha ning asetab kõik kulud Töötukassa õlgadele.
Kuna aga töötutoetust makstakse praegu teatud tingimustel ka neile, kel pole kindlustusstaaži, siis need inimesed – ca 8000 inimest aastas – jäävad edaspidi baasmääras töötuskindlustushüvitiseks ümber nimetatud töötutoetusest ilma. Sest kui toetus nimetatakse ümber hüvitiseks, ei saa seda maksta neile, kel pole töötuskindlustusstaaži kogunenud.
Lisaks kuna edaspidi jääb ainult töötuskindlustushüvitis, siis ei oleks enam võimalust töötuskindlustushüvitise saamise perioodi lõppedes saada töötutoetust.
Tulemus:
– töökogemuseta noored ja vanemapuhkuselt naasnud töötud enam töötutoetust ei saa ning töötuskindlustushüvitisele neil jätkuvalt õigust poleks;
– hüvitise ja toetuse järjestikku kombineerimise võimalus kaob ja maksimaalne hüvitise ja toetuse saamise periood lüheneb.
Kõik riigi rahakoti kokkuhoiu nimel.
Mis aga ei pruugi kuigi suur tulla, sest need inimesed, kellele enam töötutoetust ei makstaks ja kes jäävad ka uuest baasmääras töötuskindlustushüvitisest ilma, saavad pöörduda vallamajja/linnavalitsuse sotsiaalosakonda ning taotleda seal toimetulekutoetust.
Ehk ma eeldan, et see raha, mida riik hoiab töötutoetuse maksmisest kokku, vähemalt osaliselt läheb senisest rohkemate toimetulekutoetuse taotluste rahuldamiseks.
See vist ongi see sama seaduse muudatus, et töötutoetus töötukassa poolt lõpetatakse ära ning suunatakse siis kohaliku omavalitsusse näljapalukit ehk siis toimetulekutoetust paluma, mille suurus keskmiselt 240 eurot + 15 iga alaealise lapse eest. Aga kuna kohalikel omavalitsustel selleks raha ei jätku ja riigilt juurde ei saa, siis võivad vist pooled nendest ka toimetulekutoetusest ilma jääda. Seega sant seis selle töötuks jäämisega ja olemisega kui 1 kuuga uut tööd ei leita.
>Kui töötutoetust enam ei maksta, motiveerib see hüvitise lõppedes kiiresti tööd leidma, rääkis 50. eluaastates Lõuna-Eesti naine, kes registreeris end töötuks ja saab kokku kuus kuud töötuskindlustushüvitist.
Mis saab neist kes ei tööta mitte enda valikul, vaid polegi võimelised?
Murranguline tööleminek koos 2600 välistöötajaga (+ perega) aastas kõlab päris ühiskonnasõbralikult. CVKeskus on rõõmust laes, sest hakkab saama 100 kandidaadi asemel 300 kandidaati per tööpakkumine.
Just leidsin päevapealt töö omale peale mõningat aega tiksumist, aaaga reklaamitud palka 1300 bruto saab ainult öötööd tehes, seega palk jääb ikka tugevalt alla keskmise. Ehk et ainuke põhjus miks koha sain on see, et ei maksta vääriliselt ja üleüldiselt koonerdatakse kõigega😂. Võrdluseks- eelmine töökoht eestis aga soome firma heaks maksis 2000 bruto, puhas joppamine et ei viitsitud eesti palka maksta. Oleks pidanud elu lõpuni sinna jääma. Valdkond logistika.
Ausalt, ise istuks ka töötutoetuse otsas nii kaua kui praegu saaks, suvi ja puha jne. Aga kohe kui on mõni lisaots igavuse peletamiseks (ametlikult, võs, 100€ kuus) siis ma ei saa töötuna regada, kuigi elada sellest rahast ei saa. Jah, võiks ära lõpetada, aga ei taha.
Seega töötutoetuse eemaldamine toob kasu ainult meie orjapidajatest tööandjatele.
Oot, kui ma olen näiteks 5 aastat töötanud ja töölt omal soovin lahkun, siis ei saa ma mitte mingit toetust, kuigi olen nende 5 aasta jooksul ilusti töötuskindlustusmakset tasunud?
Kas need, kes tööl on mitu aastat käinud ja siis lahkuvad et uut töökohta otsida saavad töötutoetust? Ei näe kogu artikklit.
>motiveerib see hüvitise lõppedes kiiresti tööd leidma
Motiveerib skeemitama ja sülitama süsteemi peale.
Comments are closed.