Tere r/eesti, olen 11. klassi õpilane ning uurin valimisaktiivsust Eestis

8 comments

1. Keskmise /r/eesti kasutaja ja keskmise eestlase vahel on korralik erinevus. Tõenäoliselt tead seda, aga igaks juhuks toon ikkagi välja.

2. Telefoni teel hääletamine lol….

3. Aga kas võiks olla ka seadus, et teatud põhjustel saaks teatud inimestel mingiks ajaks hääletusõigus ära võtta?

4. Reddit pole hea koht kust andmeid saada. Siin on esindatud ainult alla keskmise teenivad Redditi kasutajad. Võid muidugi ümber nimetada oma uurimuse. Valimisaktiivsus Redditis.

5. “Kas osalesid” küsimus on huvitavalt sõnastatud, korra mõtlesin et äkki tuleb sealt variantide seas ka umbes et “osalesin kandidaadina” vms.

6. Aitäh, vastatud! 🙂

7. > Kui vastasid esimesele küsimusele ”Jah”, siis palun põhjenda, miks osalesite.

   Siin võiks olla valik “sest ma olen Eesti Vabariigi kodanik”

   Valimine on kodaniku privileeg ja kohustus (ja ärme hakkame KOV erisuse teemal jaurama. See ei invalideeri seda privileegi)

8. u/raffater Ma tahaks natuke jagada oma viimast vastust viimasele küsimusele laiemalt, et äkki tekiks arutelu, mis te arvaksite.

   Kes Eesti redditiga pikemalt tuttav, on kindlasti kohtunud ühe kasutajaga, kes hirmsasti tahab igasugu otsuseid rahvahääletusele panna. Enamasti saab ta hunniku miinuseid ning vastatakse, et riigikogu peaks vältima rahvahääletusi, et Põlva ossid riiki nässu ei keeraks. Aga mis te arvaksite hübriid-hääletusmudelist?

   Rahvahääletus ei pea olema mingi suur ühiskonda lõhestav küsimus, mida on kallis korraldada. Eestis paistab olevat probleem, et valija ei tunne seost teoreetiliselt teda esindava poliitikuga esindusorganis, ehk riigikogu hääletused ei läheks kokku vastava piirkonna elanike sooviga.

   Pakuks välja mudeli, kus **kõik** poliitikute otsused võiks olla dubleeritud lihtsakoelise e-hääletusega, kus sõltuvalt hääletusaktiivsusest võib hääletustulemus mingil määral esindusorgani otsuse üle kirjutada. Kui kasutada näitena riigikogu, siis riigikogu liikme saadud hääled võiks olla seotud mõne konkreetse valimispiirkonnaga. Näiteks poliitik sai valimistel 100 häält (s.h kompensatsioonimandaat jms), millest 80 tuli kodupiirkonnast ning 20 tuli erakonna üle-eestilisest nimekirjast. Erakond ise sai valimistel nt piirkonnas 50% ja üleriigiliselt 30% häältest, aga see ei ole siin mudelis isegi oluline.

   Oletame, et riigikogus toimub hääletus, kus näitepoliitik hääletab otsuse vastu. Nüüd minu pakutav mudel oleks selline, et riigikokku pääsemisel seoti see poliitik mingi protsendi kohalike ja üleriigiliste valijatega (me ei räägi konkreetsetest valijatest, vaid statistilisest elanikest).

   Kui nüüd toimuks hääletus, siis toimub 2 paralleelset hääletust – üks riigikogus ning teine vabatahtlik ja eeldatavasti ülimadala aktiivsusega rahvahääletus internetis. Oletame, et meie näitepoliitik hääletas otsuse vastu, aga samas rahvahääletusel osales palju inimesi – 10% eesti valimisealistest elanikest hääletas, 50% hääletas poolt. Poliitiku kodupiirkonnas olid inimesed aga ülesköetud – hääletas 40% valijatest, kellest eelnõu poolt hääletas 80%.

   Nüüd tuleb keeruline matemaatika tõenäosuste ja protsentidega – poliitiku hääl jaguneb nüüd tükikesteks:

   * Eestimaalased, kes hääletusel ei osalenud – poliitik hääletab nende eest – `90%*20%*0%` poolt
   * Eestimaalased, kes hääletasid – nad kirjutavad poliitiku hääle üle – `10%*20%*50%` poolt/vastu
   * Kohalikud, kes ei hääletanud – poliitik hääletab – `60%*80%*0%` poolt
   * Kohalikud, kes hääletasid – kirjutavad poliitiku üle – `40%*80%*80%` poolt, `40%*80%*20%` vastu.

   **Tulemus:** liites neli arvutust kokku, saame teada, et käesoleva poliitiku hääl jaguneb kaheks – vastavalt nelja eelmise tehte summale (`0%+1%+0%+25.6%`) läheb 26.6% selle riigikogu liikme häälest eelnõu toetuseks ning 73.4% vastu.

   Jah, see arvutusviis on mõõdukalt segane, vaieldamatult keeruline, aga see lubab meil suhteliselt kergelt kaasata inimesi aktiivselt riigijuhtimisse, mis peaks olema demokraatia aluspõhimõte. Tänu e-riigi taristule on Eestil (veel) maailmas kõige lihtsam sellist süsteemi juurutada. Samuti, kui usaldada e-valimisi, saab usaldada ka sellist hääletust, sest keskmine risk on väiksem kui valimistel. Kuna tegemist ei ole valimistega ning pabervalimissüsteemis on seda võimatu realiseerida, siis puudub kohustus lahendust valimisjaoskondadega dubleerida. Samas on see lähim klassikalise Vana-Kreeka demokraatiaga, mida kaasajal saaks kasutada. >!Teoreetiliselt saaks isegi lähemale, kui korralda riigikogu istungi avaliku zoomi/jitsi koosolekuga, kus kõigil oleks mikrofonid sees, aga see kõlab väga kaootilisena!<