Sõidusuund võib Sheltoni müramasinal olla sama, aga tema hoog on uus. Kuigi saund ilmeksimatult oma, on siingi kõrvalepõikeid, mis näitavad ka varem pigem tõupuhast joont hoidnud bändi otsivamaid ja avastavamaid külgi. Olgu need näiteks hetked, kui rütm bluusilikum või kui tempo ronib pungi territooriumidele. Huvitav on, et ajal, kus ajastu vaim nagu eeldab žanrite vahel ringi mässamist ja fluidaalsust, mõjub kõik sirgjoonelisem kui meeltepuhkus. Kõnnib nagu part, prääksub nagu part ja näeb välja nagu part – ilmselt seega ongi part ja polegi vaja sügavamale puurida.


Kommenteeri
Loe kommentaare