Suurvõistluseid on aastate jooksul Eesti pinnal toimunud mitmeid, kuid maailma mastaabis on neist olulised olnud vähesed. Nõnda ei pääse antud valimisse ükski juunioride tiitlivõistlus või Otepää MK-sarja etapp, olgu see laskesuusatamise, murdmaasuusatamise või kahevõistluse oma.

Laias laastus on märgilise tähtsusega spordisündmusi Eesti pinnal toimunud või toimumas lisaks korvpalli EM-ile kuus:

Eesti 2018. aastal ristasid UEFA superkarika raames Tallinnas A. Le Coq Arenal piigid Madridi Real ja Madridi Atletico. Toonase vastasseisu võitis Maarjamaa publiku silme ees Atletico lisaaja järel 4:2.

Aastate jooksul on Eesti võõrustanud ka kolmesid iluuisutamise Euroopa meistrivõistluseid. Kui esimest korda jagati tiitlivõistluste medaleid Tallinnas 2010. aastal, siis kaks järgmist EM-i toimusid Eestis 2022. ja 2025. aastal. Neist viimasel krooniti mäletatavasti naiste üksiksõidus Euroopa meistriks Niina Petrõkina.

Niina Petrõkina võitis 2025 EM-il Tallinnas kuldmedali.

Ajaloo suurim spordisündmus toimus Eesti pinnal aga 1980. aastal, kui Moskva suveolümpiamängude raames viidi Tallinnas läbi kõik purjeregatid.

Aastate jooksul on Lõuna-Eesti teedel toimunud neli autoralli MM-sarja etappi: 2020, 2021, 2022 ja 2023. MM-sarja punktidele kihutatakse Eesti pinnal ka sel suvel, 17. kuni 20. juulini.

Lisaks korvpalli EM-ile on Eesti pinnal lähitulevikus toimumas kaks suurvõistlust. 2027. aastal võõrustab Otepää laskesuusatamise MM-i. Kaks aastat hiljem, korvpalli EM-iga samal suvel kogunevad Tallinna lauluväljakule aga maailmameistrivõistluseks discgolfimängijad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada