Ei saa aru, mis tõmbab noori ekret valima ja nende ridadesse astuma. Mis imevilju või utoopilisi lootusi neile küll seal pakutakse?
Praegune ei ületa siiski EKRE tippmarki noorte seas, mis kuidagimoodi oli 25% juulis 2019. Põhjust ei osanud ka toona öelda.
Muuseas, veel 2 kuud tagasi oli noorte seas suurim partei SDE, reitinguga 23.4%. Praegu on EKRE 23.8% ja E200 näib olevat sööstmas kuhugi kõrgustesse 23.6% joonelt. RE on tulnud suvise 37% pealt alla 18% peale. Noorte seas käib alati tugev kõikumine.
Üks asi on kindel: Reformierakond on tegelenud oma häälte ärakinkimisega suures ulatuses, ükskõik kellele. Mitte seepärast, et nad midagi väga halba oleks teinud, vaid nad pole suutnud halbu arenguid ennetada. Osasid halbu arenguid (energiakriis) oli võimatu ennetada, selleks pidanuks Rõivase ajal juba rügama tuuleparkide planeeringutega (ja kahel Ratta ajal samuti, näiteks salvestusjaamade planeerinutega)…osasid nagu koroonakriis sai ennetada, aga võeti lõdvalt.
Reformi endised valijad, kes protestida tahavad on aga… valdavalt parempoolsed. Neil ei ole mugav KE ega SDE poolele minna. Neil on loogilisem valida E200 või EKRE, kuna mõlemad on sihukesed ebamäärased asjad parem-vasak teljel.
Kuidas nad EKRE autoritaarsuse, valeinfoga sebimise ja võimu “mõisa” kätte koondamise omale ära ratsionaliseerivad, või kas nad KOV valimiste puhul üldse vaevavad pead sellega, ma ei tea.
Lisaks, ilmselt on parteid teinud sobivates kanalites omale reklaami. Reklaam mõjub, muidu seda ei tehtaks. Noorte vaated on ka kõige muutlikumad, seega neile tasub kohe eriti reklaami teha.
Kus ja millist reklaami – vot seda tahaks teada, sest siis saab seda saboteerida. 🙂 Kas näiteks siniäratus koolides teeb ekrenautilist propagandat?
Ei ole paraku suur üllatus. Üks pakub Netflixilikku poliit-actionit pidevalt ja mõjub opositsioonis mässumeelselt (koalitsioonis oli näha, et sama strateegia ei too valijaid, vaid pigem kaotab neid) ning teine pakub mingitki värskust võrreldes ülejäänud tandriga. Kuigi arenguruumi on konkreetsemate poliitiliste ideede sõnastamises.
Isamaal on enim kopitanud lõhn. Mina ei saa aru noortest, kes on Isamaa noortekogus. Kui see ei ole stagnatsioon, mis sealt vastu õhkab (ja pensionireform pole minu tüüpi uuenduslikkus, olles kuulnud piisavalt jutte taksojuhtidelt, mida vähemasti mitmed Tallinna inimesed selle rahaga tegid), siis ma ei tea, mis on.
Sotsid on nooruslikult progressiivsed noorte tasandil, aga natuke jääb puudu nn Jänedalt pärit 16aastase motohuvilise Karli tabamise soov. Teatud dihhotoomia kumab erakonnast läbi: palju vanemaid erakonnaliikmeid, kes valisidki juhiks mesijutuga Indrek Saare. Siiski arvan, et kuuldused sotside hääbumisest on tugevalt liialdatud.
Reform – “mulle ei meeldi vasakpoolsus, EKRE on nõme, Isamaa igav, Kesk on venelaste”-partei. Jõukam, enesekindlam kuvand tõmbab ligi küll, aga isiklikult ei ole kunagi tundnud liialt sümpaatiat nende uue põlvkonnaga. Euromeelsem Kaja Kallas paistab vahel olevat liigagi üksi neoliberaalide seltskonnas. Endiselt mugavustsoonis olev tippladvik talub Kallast, sest 20k häält ja valimisvõit tuli 2019 ära. Atoneni-suguseid oleks vaja Kallase kõrvale rohkem, mitte Rosimannuseid.
Kesk – põhiline väljund vene keelt kõnelevatele noortele. Enne EKREt oli vast kõige tugevama regionaalse esindusega Eesti erakondade seas. Aga nende “uus põlvkond” Ratasega eesotsas ei inspireeri kedagi ja Tanel Kiik on vähemalt ajutiselt oma kaartidega kaotajaks vormistatud. Nende valija mediaanvanus on üks Eesti kõrgemaid. Arvan, et nende puhul näeme aastast-aastasse hääbumist, kuigi Kõlvarti juhiks tulekuga võib asi muutuda ja nad on püsivamad.
5 comments
[sinise äratuse peakontor](https://i.redd.it/64ovkpic3dez.jpg)
Ei saa aru, mis tõmbab noori ekret valima ja nende ridadesse astuma. Mis imevilju või utoopilisi lootusi neile küll seal pakutakse?
Praegune ei ületa siiski EKRE tippmarki noorte seas, mis kuidagimoodi oli 25% juulis 2019. Põhjust ei osanud ka toona öelda.
Muuseas, veel 2 kuud tagasi oli noorte seas suurim partei SDE, reitinguga 23.4%. Praegu on EKRE 23.8% ja E200 näib olevat sööstmas kuhugi kõrgustesse 23.6% joonelt. RE on tulnud suvise 37% pealt alla 18% peale. Noorte seas käib alati tugev kõikumine.
Üks asi on kindel: Reformierakond on tegelenud oma häälte ärakinkimisega suures ulatuses, ükskõik kellele. Mitte seepärast, et nad midagi väga halba oleks teinud, vaid nad pole suutnud halbu arenguid ennetada. Osasid halbu arenguid (energiakriis) oli võimatu ennetada, selleks pidanuks Rõivase ajal juba rügama tuuleparkide planeeringutega (ja kahel Ratta ajal samuti, näiteks salvestusjaamade planeerinutega)…osasid nagu koroonakriis sai ennetada, aga võeti lõdvalt.
Reformi endised valijad, kes protestida tahavad on aga… valdavalt parempoolsed. Neil ei ole mugav KE ega SDE poolele minna. Neil on loogilisem valida E200 või EKRE, kuna mõlemad on sihukesed ebamäärased asjad parem-vasak teljel.
Kuidas nad EKRE autoritaarsuse, valeinfoga sebimise ja võimu “mõisa” kätte koondamise omale ära ratsionaliseerivad, või kas nad KOV valimiste puhul üldse vaevavad pead sellega, ma ei tea.
Lisaks, ilmselt on parteid teinud sobivates kanalites omale reklaami. Reklaam mõjub, muidu seda ei tehtaks. Noorte vaated on ka kõige muutlikumad, seega neile tasub kohe eriti reklaami teha.
Kus ja millist reklaami – vot seda tahaks teada, sest siis saab seda saboteerida. 🙂 Kas näiteks siniäratus koolides teeb ekrenautilist propagandat?
Ei ole paraku suur üllatus. Üks pakub Netflixilikku poliit-actionit pidevalt ja mõjub opositsioonis mässumeelselt (koalitsioonis oli näha, et sama strateegia ei too valijaid, vaid pigem kaotab neid) ning teine pakub mingitki värskust võrreldes ülejäänud tandriga. Kuigi arenguruumi on konkreetsemate poliitiliste ideede sõnastamises.
Isamaal on enim kopitanud lõhn. Mina ei saa aru noortest, kes on Isamaa noortekogus. Kui see ei ole stagnatsioon, mis sealt vastu õhkab (ja pensionireform pole minu tüüpi uuenduslikkus, olles kuulnud piisavalt jutte taksojuhtidelt, mida vähemasti mitmed Tallinna inimesed selle rahaga tegid), siis ma ei tea, mis on.
Sotsid on nooruslikult progressiivsed noorte tasandil, aga natuke jääb puudu nn Jänedalt pärit 16aastase motohuvilise Karli tabamise soov. Teatud dihhotoomia kumab erakonnast läbi: palju vanemaid erakonnaliikmeid, kes valisidki juhiks mesijutuga Indrek Saare. Siiski arvan, et kuuldused sotside hääbumisest on tugevalt liialdatud.
Reform – “mulle ei meeldi vasakpoolsus, EKRE on nõme, Isamaa igav, Kesk on venelaste”-partei. Jõukam, enesekindlam kuvand tõmbab ligi küll, aga isiklikult ei ole kunagi tundnud liialt sümpaatiat nende uue põlvkonnaga. Euromeelsem Kaja Kallas paistab vahel olevat liigagi üksi neoliberaalide seltskonnas. Endiselt mugavustsoonis olev tippladvik talub Kallast, sest 20k häält ja valimisvõit tuli 2019 ära. Atoneni-suguseid oleks vaja Kallase kõrvale rohkem, mitte Rosimannuseid.
Kesk – põhiline väljund vene keelt kõnelevatele noortele. Enne EKREt oli vast kõige tugevama regionaalse esindusega Eesti erakondade seas. Aga nende “uus põlvkond” Ratasega eesotsas ei inspireeri kedagi ja Tanel Kiik on vähemalt ajutiselt oma kaartidega kaotajaks vormistatud. Nende valija mediaanvanus on üks Eesti kõrgemaid. Arvan, et nende puhul näeme aastast-aastasse hääbumist, kuigi Kõlvarti juhiks tulekuga võib asi muutuda ja nad on püsivamad.
https://www.reddit.com/r/LeopardsAteMyFace/