Oot, kas see on päriselt nii või on väljendus veidi nihkes? Sry, majandus pole ka minu rida ja artikkel on natuke keeruline. https://meesteleht.ee/nadala-lood/nadala-majandusnurk-hullumeelne-eesti-inimese-maksukoormus-alates-juulist-on-6384/

by Whole_Worry_5950

11 comments

  3. Keegi ei saa nii maksimaalselt pihta, laias laastus siiski alla 50% rahast lõpetab eelarves. Aga talupoega aastal 1800 kooriti vähem küll : )

  4. “Eesti väikeettevõtja müüb enda teenust 1000 EUR väärtuses (koos käibemaksuga) ning peale palga maksmist ostab saadava raha eest toitu.”

    mitte, et Eestis mingi megamõnus maksuolukord oleks, aga kui su ühemeheettevõte genereerib kuus 1000 eurot, siis vb tegeleks millegi muuga või skeemitaks vähemalt kulud ettevõttesse nagu iga teine OÜtaja?

  5. Leedu tööjõumaksud on samas suurusjärgus nagu Eestis, kuidas seal võrdlustabelis need nii väiksed on?

  6. Selle tabeli järgi on Leedus sama näitaja kuskil 38% kanti. Absoluutselt ei imesta, et Leedu läheb meist GDPs mööda.

    Skandinaaviast eeskuju võttes ei tasu unustada, et me pole skandinaavia. Kõrged maksud skandinaavias olid reaktsioon heale majandusele ja vajadusele balanseerida varalist ebavõrdsust mitte tänu kõrgetele maksudele ei tekkinud neil majanduslik heaolu.

  7. OP luges suvalist pasaportaalikest, aru ei saanud, mida luges, tegi selle peale redditisse postituse, mille pealkirjaks kindlas kõneviisis väide, et nii ongi. Kvaliteetsisu.

  9. Kõik sõltub ju mättast. Kui vaatad, palju inimene netopalka saab palgafondist, siis kõrged protsendid tõesti ja mida madalam palk, seda suurem koormus, sest sotsiaalmaksul miinimummäär. Siiski ta langeb sinna ca 56% juurde, kui vähegi viisakamalt teenid. Eelmine aasta vaatasin, siis a la Saksa ja Norra olid minu arust keskmisel palgal suht samas augus. Statistikate maagia on see, et Eestis maksab osa makse tööandja, teistes riikides maksab töötaja kõik. Sealt tuleb juba sisse sotsiaalmaksu erinevus, mis päris suur amps. Tihti on poliitikud kasutanud ära seda trikki, et maalida, kui väike maksukoormus Eestis on, aga reaalsuses kõige suurem maks muu statistika all. Ma ei ole veel suutnud leida adekvaatset tabelit, mis näitaks keskmise palga teenimiseks kuluvat maksude suurust. Riikidel on sissetulekust sõltuvalt erinevad astmed ning vahemikud ja seda ka tervisekindlustustel, mis vahel isegi lihtsalt fikseeritud summa.

  10. Olgugi, et see artikkel on täis pullikaka, siis näitab ta seda mida ettevõtja näeb ja kuidas peab töö/teenus/toode olema hinnastatud, et see annaks miinimumi vms välja.

    Eestis on ettevõtjate % suht madal ja seda külge näevad ka seetõttu vähesed. Iga maksudebatt mõjutab seda pilti ja sunnib ettevõtjat kõike algusest peale läbi arvutama ja kaaluma kas see tegevus on enam kasumlik või mõistlik. Sellest ka see suur vastukaja ja vastandumine paisuva bürokraatia ja avaliku sektori töötasude, boonuste ja kõige muu vastu. Ettevõtja jaoks tähendab tegelt selline planeerimatus või muutuv maksukeskkond seda, et ettevõtlust saab ka mujal teha või tegemata jätta.

    **Keskmiselt 2000€ brutopalgalt täna:**

    |Kirjeldus|Summa|Protsent|
    |:-|:-|:-|
    |Töötajale (netosumma kätte)|1 457,43 €|54,5%|
    |Maksuametile (kõik maksud)|1 218,57 €|45,5%|

    Ja netosummast maksad kõik muud maksud (auto, maa, käibe jne), aktsiisid pea igalt tehingult mida teostad.

    Seda peaks tegelt iga inimene ka ise teadvustama ja ennast tööturul vastavalt positsioneerima.

    Võite võtta avaliku sektori kasvu, tasude, kulude indekseerimise. Täna on riigiteenistus ülim karjäärikingitus 🙂 võrrelge vastu enda teenistust kas olete näinud sellist kasvu.

    |Aasta|Peaministri brutopalk (kuus) alates 1. aprillist|Märkused|
    |:-|:-|:-|
    |2024|8671,02 €||
    |2023|7919,20 €||
    |2022|7303,25 €||
    |2021|6632,40 €||
    |2020|6508,65 €|Palk külmutati COVID-19 pandeemia tõttu|
    |2019|6508,65 €||
    |2018|6171,84 €||
    |2017|5754,78 €||
    |2016|5449,60 €||
    |2015|5200,00 €||

Comments are closed.