Miks te peate nii sõitma?

Miks te peate nii sõitma? from Eesti

39 comments
  1. Pms põhjus on selles, et autod suurema kaarega mööda sõidaks, mitte 10 cm läheduses nii, et rattur peab pm kraavi sõitma.

  2. Ühendkuningriik: Sõidavad vasakul pool.

    Ülejäänud maailm: Sõidavad paremal pool.

    Venemaa, India ja jalgratturid: Tee on tee.

  3. Jalgratturid (eriti need sportlased) käituvad nagu terve tee kuuluks neile. Minu hinnangul on antud juhul tegemist tahtliku liikluse takistamisega ja siin oleks pidanud politsei sekkuma.

    Jalgrattureid käsitlev regulatsioon tuleks üle vaadata. Sõitku kergliiklusteel või trekil nii palju kui kulub ja süda pahaks läheb. Ärgu takistagu liiklust. Nad tekitavad liialt palju liiklusohtlikke olukordi, mitte ainult maanteedel vaid ka linnatänavatel.

    Tallinna rattateed tuleks samuti viia autode tasapinnalt jalakäijatega samale kõrgusele.

  4. Ma ausaltőeldes ei saa üldse aru, mis neil maanteeratturitel peas toimub. Mu kodu lähedal on ülihalvas seisus maantee, kus iga aasta saab vähemalt üks inimene liiklusõnnetuses surma. Selle tee peal ületavad juhid pidevalt kiirust, teevad pimedates kurvides möödasõite jne. Ja iga kord, kui vähegi ilusam ilm on, on see tee rattureid täis.

    Ma ei usu, et need ratturid kuskilt kaugelt kohale on tulnud, et selle kohutava tee peal sõita, seega tegu on kohalikega. Kohalikud peaks nagu teadma, kui ohtliku teega tegu on. Mis matemaatika see on, et “ohtlik tee + kaitseta jalgratas = hea mõte”??

  5. Kõige parem on veel see, et näiteks tallinnast laulasmaale on suht pikalt tehtud kergliiklustee, aga kutid sõidavad samamoodi kõrvuti mööda maanteed. Jumala kettasse ajab see. Mille türi pärast see kergliiklus tee tehti siis?

  6. Sõidutee servas rattaga sõitmine on ok, aga seda kaheksi üksteise kõrval tehes on dick move

  7. No kus nüüd tuli ratturite vaenulik kommuun välja.

    Kui autod normaalselt mööda sõidaks ei oleks ratturitel vajadust kõrvuti sõita. Paratamatult hanereas sõites pressivad enamus autosid ennast ratturi ja vastutuleva auto vahelt läbi ja liiklusseaduses ettenähtud 1.5m võib unistada.

    Kergliiiklustee et ole maanteeratta koht. 30+km/h liikuvad ratturid ei kuulu jalutajate, koerte, lapsevankrite, ratastel väikelaste jne kõrvale. Sellisel juhul ei julgeks keegi kergliiklusteed kasutada.

  8. Täiesti putsis, kuidas iga kord kui jalgratturitest räägitakse, ilmub kommentaaridesse mingi ahvikari, kes üksteisel lahti imevad ja hakkavad targutama, kuidas ratturid on nii nõmedad ja mida kõike veel. Kui sa sõidad ratturist mööda, siis näitad ilusasti suunda, mitte ei nühi talle küljepeegliga vastu. Antud juhul pole küll tegemist grupiga, kuid suurema grupeeringu puhul ei sõida keegi sul hanereas. Mõnikord on teeolud ääres nii kehvad, et seal polegi üldse võimalik sõita. See, kuidas ratturid tee peal asetsevad, oleneb suuresti ka tuulest.

  9. Kui saateautot pole, siis on kohustatud hanereas ikka sõitma, võimalikult teeperve ääres, et ei takistaks autoliiklust.

    Siin mingi emmed-kärudega situatsioon vaat et.

  10. Küll on ikka hea elu kõigil, et nii väiksed asjad häirivad. Jalgratturitest tuleks niikuinii mööduda vähemalt 1,5 m kauguselt, mitte pressida ratturi ja vastutuleva auto vahelt mööda. Ehk siis pole erilist vahet, kas ratturid sõidavad kahekesi kõrvuti või mitte, üldjuhul on mõistlik ikkagi vastutulijad mööda lasta ning siis ratturi(te)st ohutul kaugusel mööduda.

  11. Ma samas ei taju, et kui raske on korraks oodata, et mööda sõita. Tee pole ainult autodele. *autojuht siin`*

  12. Kõik on seaduspärane ju. 1 neist sõidab paremal pool tee servas ja teine juba teiselpool joont teepeenral. Seaduse järgi teepeenral võib neid kasvõi 100 tükki üksteise kõrval sõita. See poleemika on juba ajakirjandusest läbi käinud ja seal videos hetkel on kõik seaduspärane.

  13. Ühest otsast mõistan et väidetavalt on nii ohutum sõita, aga teisest otsast ega lolli see ei koti. Kui hüppab mõni rullnokk kuskilt 100ga välja, siis ei jõua keegi reageerida ja lõpptulemus võib väga kurb olla.

  14. Õige eestlane paarutab siis surnust elluäratatud 5000 eurise Leedu BMW E60ga?

    Miks sa pead sellise rondiga sõitma?

  15. On ikka mured. Kuhu kõigil kiire on? Minge sõitke veidi maailmas ringi – sõidad mägiteel pikalt taga enne kui ohutu mööda sõita on. Keegi ei lase signaali, keegi ei närvitse, elu on chillim.

    Teepeenral ei pea sõitma. Sõitmiseks on tee ja tee äärt tähistab tee ääres olev pidev joon. Seega kui üks sõidab sellest joonest paremal, siis ei olegi miskit pahasti. Kahjuks on maanteemeti viimase aja mentaliteet, et tee äärne asfalt võiks olla 15cm lai ja sinna enam ei mahu keegi sõitma.

    Kergliiklusteed on meil kahjuks hooldamata. Meeletutes kogustes graniit killustiku, mis lõhub rehve, on pidurdamisel ja kurvides ohtlik jne. Terve kergliiklustee hõivavad kõrvuti jalutavad seltskonnad, nööriotsas olevad koerad, kes ootamatult liiguvad, lapsed, kes veel õpivad sõitma ja kellega kiiruse vahed kipuvad liialt suureks minema, et kõigil ohutu oleks ning ilmselgelt on neil õigus seal ohutult sõitmist õppida. Seega tulebki sõiduteele (mitte autoteele!) kolida.

    Ja kes tuleb põhjendusega, et autojuhid maksavad teede eest siis ma ei tea ratturit, kellel ei oleks autot.

    Seega rohkem mõistmist ja kevadet südamesse. Mõelge hästi järgi, et mis te selle 10-30 sekundiga peale hakkate,mis teil kaotsi läheb. Ja eks visaku esimene kivi ikka see, kes ise patuta on.

  16. See pole veel midagi. Olen näinud kottpimedas maanteel KESET (täpselt keskel) teed ilma ühegi helkuri ega valgustita elektritõukerattaga tüüpi sõitmas. Reaalselt mingi väga hägune vilks käis hetkeks, mistõttu sai kiirus maha võetud, aga ütleme nii, et kui sellel vilksu hetkel oleks kella vaadanud või raadiojaama vahetanud, oleks see inimene surnud. Et reaalselt, see õigus või mis iganes võib sul olla, aga kui sind ennast ei ole, mis teed selle õigusega.

    Liikluses tasub ikkagi alati arvestada sellega, et enda tervis on kalleim vara ja ükski õigus või vaidlus pole sellega võrreldav. Mina ratturina nii ei riskiks.

  17. Auto sooritab möödasõidu kurvis möödasõidu keelu alas ja üle eraldussaare, aga probleem on hoopis jalgratturitega kes ei tee midagi valesti?

  18. Ma olen muidugi maakas mis jalgrattasōitu puutub (ainult maal mööda teeveeri töllerdanud), aga autojuhi kogemust tibake ikka on ja mul tōuseks küll vaikselt karvad pùsti, kui *kõik* minust mitte ei möödu vaid on sunnitud tegema lausa manöövri. Iga viimane kui auto… Ma *takistan* kõiki. Mingit small talki küll ei suudaks vist kellegagi ajada. Uhh.

  19. Väike lugu mitte_tallinn paralleelreaalsusest, kus jalakäijatele ning autojuhtidele kehtivad reeglid on vahetusse läinud. Nurksulgudes on meie reaalsuse olukord.

    1) Ristmikel üldjuhul valgusfoore ei ole, selleks tegelikult pole vajadustki. Igal ristmikul on “anna teed” märk (kohustab andma jalakäijatele teed), lamav politseinik, ning seadus kohustab ristmikke ületama maksimaalse kiirusega 10 km/t. Lisaks ei ole ristmikud sirgjoonelised, vaid teevad väikese tiiru ümber jalakäijaid kaitsvate barjääride. [Jalgrattur peab teed andma lõikuvatele sõiduteedele, ülekäiguradadel rattalt maha tulema ja käe kõrval lükkama, ning praktiliselt igal ristmikul on lamava politseinikuna käituvad äärekivid.]

    2) Igal sõiduteel kehtib “õueala” reegel, mis tähendab et koeraga jalutava jalakäija koer võib suvalisel hetkel teele hüpata ja mõnikord ulatuvad koera jalutusrihma nöörid üle sõidutee, lapsed võivad suvalisel hetkel üle tee joosta jne. [Jalgrattaga peab kõigist neist lihtsalt mööda laveerima ja lootma et koer säärde hüppa.]

    3) Tee paremal poolel sõitmine on pigem soovitus. Enamjaolt sõidetakse paremal pool, kuid mõnikord sõidab vastu ka vasemal pool sõitev auto, kellega kohtudes võidab see kellel rohkem julgust on. [On täiesti tavaline, et jalakäija kõnnib vasemal pool ning jalgrattur teeb rohkelt S-kujulisi manöövreid suvalises kohas kõndivate jalakäijate vahel.]

    4) Talvel prioritiseeritakse lumekorrastuse osas jalakäijate teid, mis tähendab et tavaliselt on sõiduteel 5cm paksune lumekiht. Soola sõiduteedel ei kasutata, kuna muidu võivad teel jalutavate lemmikloomade käpad külmetama hakata, ning seetõttu on miinuskraadidega sõidutee tavaliselt täielik jääväli. [Talvel Tallinnas jalgrattaga kõnniteel sõita on omaette kogemus. Kohati raputab kuumaastikul sõit siseorganid lahti, kohati on kiilasjää, kohati jääb paksu lumme kinni. Samal ajal on kõrval täiesti puhtaks aetud autotee.]

    5) Sõidutee serv on täis jalgrattureid kellest peab pidevalt möödasõite tegema. Jalgrattur on aga kohustatud sõitma sõiduteel, kuna nende keskmine liikluskiirus on liiga kõrge ning seab ohtu jalakäijad ja on lähemal auto liikluskiirusele 30km/t.

    6) Redditis on postitus “Miks peate nii sõitma?” pildiga kõnniteel sõitvast jalgratturist, kes on sinna läinud kuna autoteel on liiga ebamugav ja ebaturvaline sõita.

Leave a Reply