ainult maailma parim rahandusminister suudab eelarvet täitmist selgitada viisil , et keegi mitte millestki mitte midagi aru ei saa. Palju laekus, palju puudu jäi, palju üle jäi, mida ülejäägiga tehti.
Ligi rõhutas, et eelarves ei ole raha ülejääki, vaid puudujääk ning kõigel, mis üle kantakse, on otstarve.
“Pidasime otstarbekaks jääda nende kärpenumbrite juurde, mis on, selle lisaeelarve raamides ja jätkata tegevusi, mida riik vajab, ka ülekantavate summade arvelt,” lausus rahandusminister.
Milleks meile kärped ja maksutõusud kui meil 584 milli üle?
Eelmise aasta projektidest on lõpetamata/ikka veel töös/maksmata vähemalt 584 miljoni euro eest.
Eelarve, eelarve, pool miljardit puudu, 1,6 miljardit üle, osakondade vahel liigutada ei saa, 0,6 miljardit saab eelmisest aastast võtta…
Ma tahaks ***järelarvet*** näha. Kust kui palju reaalselt tuli ja kuhu läks. Sõjalise tähtsusega kulutusi ei pea üksipulgi lahti kirjutama, osa on vast hea, kui on sõjasaladused, aga paljut muut küll.
>Ülekantavast 584 miljonist eurost 32 miljonit on tööjõukulud, 135 miljonit majanduskulud, nagu hanked ning teadus- ja arendusprojektid, mida väljastpoolt sisse ostetakse. 208 miljonit eurot on toetused, eelkõige projektitoetused, mida jagatakse väljapoole. Ülejäänu moodustavad investeerimis- või muud kulud – viimased on ennekõike riigisaladusega seotud kulud.
>Vällik tõi välja, et jääkide peamisi põhjustajaid on kaks: antud toetused ja investeeringud. Kui näiteks hankeid vaidlustatakse, nihkuvad need edasi, sest tarnijad ei suuda kokkulepitud ajaks teenuseid tagada.
Ei saa aru, millest on kisa tingitud. Kui hanked mingil põhjusel venivad, siis ongi nii, et tuleb raamatupidamislikult raha järgmisse eelarveperioodi üle kanda. Tegemist pole vabade vahenditega, millel poleks oma otstarvet. Need vahendid on konkreetses hankes/investeeringus juba kinni.
Eriti rumal on aga korraldada pasatormi edasiantud toetuste pärast – lõviosa neist on EL-i struktuurifondide vahendid, mille kasutuselevõtt oli Eesti tasemel kavandatud eelmisele aastale, aga mingil põhjusel jälle asi venis.
Nt lihtsaks näiteks on see, et eelmise aasta oktoobris avatud korterelamute täisrenoveerimise maakondlikest taotlusvoorudest on mitmed veel avatud, sest pole lihtsalt piisavalt taotlusi korteriühistutelt laekunud. Eriti Ida-Virumaal.
Kusjuures tuleb rõhutada, et EL-i vaates on nende fondide kasutuselevõtmiseks antud kogu mitmeaastane eelarveperiood ning EL-il on poogen, kas Eesti võtab seda raha kasutusele 2025. või 2026. aastal.
Küll aga neid EL-i vahendeid pole võimalik kasutada muuks otstarbeks kui EL-i poolt rangelt piiritletud tegevusteks. Seega sedagi raha ei ole absoluutselt võimalik kasutada eelarvepuudujäägi katmiseks, muude kulude katmiseks või maksutõusude edasilükkamiseks/ärajätmiseks.
7 comments
ainult maailma parim rahandusminister suudab eelarvet täitmist selgitada viisil , et keegi mitte millestki mitte midagi aru ei saa. Palju laekus, palju puudu jäi, palju üle jäi, mida ülejäägiga tehti.
Ligi rõhutas, et eelarves ei ole raha ülejääki, vaid puudujääk ning kõigel, mis üle kantakse, on otstarve.
“Pidasime otstarbekaks jääda nende kärpenumbrite juurde, mis on, selle lisaeelarve raamides ja jätkata tegevusi, mida riik vajab, ka ülekantavate summade arvelt,” lausus rahandusminister.
Milleks meile kärped ja maksutõusud kui meil 584 milli üle?
Eelmise aasta projektidest on lõpetamata/ikka veel töös/maksmata vähemalt 584 miljoni euro eest.
Eelarve, eelarve, pool miljardit puudu, 1,6 miljardit üle, osakondade vahel liigutada ei saa, 0,6 miljardit saab eelmisest aastast võtta…
Ma tahaks ***järelarvet*** näha. Kust kui palju reaalselt tuli ja kuhu läks. Sõjalise tähtsusega kulutusi ei pea üksipulgi lahti kirjutama, osa on vast hea, kui on sõjasaladused, aga paljut muut küll.
>Ülekantavast 584 miljonist eurost 32 miljonit on tööjõukulud, 135 miljonit majanduskulud, nagu hanked ning teadus- ja arendusprojektid, mida väljastpoolt sisse ostetakse. 208 miljonit eurot on toetused, eelkõige projektitoetused, mida jagatakse väljapoole. Ülejäänu moodustavad investeerimis- või muud kulud – viimased on ennekõike riigisaladusega seotud kulud.
>Vällik tõi välja, et jääkide peamisi põhjustajaid on kaks: antud toetused ja investeeringud. Kui näiteks hankeid vaidlustatakse, nihkuvad need edasi, sest tarnijad ei suuda kokkulepitud ajaks teenuseid tagada.
Ei saa aru, millest on kisa tingitud. Kui hanked mingil põhjusel venivad, siis ongi nii, et tuleb raamatupidamislikult raha järgmisse eelarveperioodi üle kanda. Tegemist pole vabade vahenditega, millel poleks oma otstarvet. Need vahendid on konkreetses hankes/investeeringus juba kinni.
Eriti rumal on aga korraldada pasatormi edasiantud toetuste pärast – lõviosa neist on EL-i struktuurifondide vahendid, mille kasutuselevõtt oli Eesti tasemel kavandatud eelmisele aastale, aga mingil põhjusel jälle asi venis.
Nt lihtsaks näiteks on see, et eelmise aasta oktoobris avatud korterelamute täisrenoveerimise maakondlikest taotlusvoorudest on mitmed veel avatud, sest pole lihtsalt piisavalt taotlusi korteriühistutelt laekunud. Eriti Ida-Virumaal.
Kusjuures tuleb rõhutada, et EL-i vaates on nende fondide kasutuselevõtmiseks antud kogu mitmeaastane eelarveperiood ning EL-il on poogen, kas Eesti võtab seda raha kasutusele 2025. või 2026. aastal.
Küll aga neid EL-i vahendeid pole võimalik kasutada muuks otstarbeks kui EL-i poolt rangelt piiritletud tegevusteks. Seega sedagi raha ei ole absoluutselt võimalik kasutada eelarvepuudujäägi katmiseks, muude kulude katmiseks või maksutõusude edasilükkamiseks/ärajätmiseks.
Miks seda maksumaksjatele tagasi ei anta?
Aeg on maksta omadele preemiaid!!!!
Comments are closed.