„Ei ole allkirja meie asüüliplaanidele. Ei ole muudatusi koalitsioonilepingus. PVV lahkub koalitsioonist,“ kirjutas Wilders X-is.
Eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil esitles Wilders kümnepunktist plaani sisserände piiramiseks, mis sisaldas armee kaasamist piiri kindlustamisse ja patrullimisse, pagulaste majutuskeskuste sulgemist ja Süüria põgenike kodumaale saatmist põhjendusel, et seal ei ole enam suurt ohtu.
Eile nõudis Wilders, et kolme ülejäänud koalitsioonierakonna juhid allkirjastaksid tema plaanid, et tagada mõnede meetmete elluviimine paari nädalaga. Vastasel juhul ähvardas Wilders koalitsioonist lahkuda.
Neli erakonda kohtusid eile õhtul ja uuesti täna hommikul ning Wilders teatas, et lahkub.
Parempopulistliku agraarerakonna BBB juht Caroline van der Plas ütles, et on äärmiselt vihane ja nimetas Wildersi tegevust vastutustundetuks.
„Tema käes on kõik trumbid, aga ikkagi ta lihtsalt tõmbab juhtme seinast välja,“ ütles van der Plas.
Paremtsentristliku erakonna NSC esimehe kohal Pieter Omtzigti välja vahetanud Nicolien van Vroonhoven ütles, et Wildersi otsus on mõistetamatu.
Suuruselt teise koalitsioonierakonna, konservatiiv-liberaalse VVD juht Dilan Yesilgöz teatas, et erakondade vahel ei olnud arvamuste erinevusi.
„Meil oli parempoolne enamus ja tema laseb kõik selle oma ego pärast käest,“ ütles Yesilgöz ajakirjanikele. „Ta lihtsalt teeb, mida tema tahab.“
Wilders nõudis ka Euroopa Liidu varjupaigataotlemiskvootide ajutist peatamist ning laste ja teise perekonnaliikmete juba Hollandis viibivate põgenikega ühinemise täielikku keelamist.
Wilders ütles, et tema erakond PVV, millel on parlamendi alamkojas Tweede Kameris kõige rohkem kohti (37 kohta 150-st), ei toeta enam neljaliikmelist koalitsiooni, kui enne suve ei toimu olulist edasiliikumist.
Õiguseksperdid on hoiatanud, et mitmed Wildersi plaani punktid on vastuolus Euroopa inimõiguste seaduste ja 1951. aasta ÜRO põgenike konventsiooniga.
Mõned Wildersi nõudmised, nagu näiteks niinimetatud hajutamisseaduse tühistamine, mis nõuab, et kohalikud omavalitsused majutaksid teatud minimaalse arvu varjupaigataotlejaid, on juba koalitsioonilepingus sees, aga seni pole suudetud vastavaid seadusi parlamendis vastu võtta.