Natalie Mets ja Hele-Mai Viiksaar: noored ei saa endale kodu lubada. Avalikud üüripinnad aitaks nii mõnegi hädast välja

by EstonianLib

18 comments

  2. On siis neil noortel elamispinda vaja? Elagu ühiselamu stiilis kümnekesi ühes korteris. Kui lapsi ei saa ja laste jaoks ruumi ei ole, siis võime alati importida noored täiskasvanud mõnest muust riigist. Tõenäoliselt riigist, kus ei vinguta ja ei viriseta ning kus hea meelega elatakse mitmekesi ühes toas. Sestap meie valitsus migratsioonikvooti hiljuti ka duubeldas, olgugi et töötuse määr on nummi 8,6%. /s

  3. Jah aga näita mulle 1 täapäeva noort kes üürikasse lapsi teeks. Üürikad on lahendus jah tööjõu liikumisele, mitte laste saamisele ja iibele.

  4. Nende „üüritoetustega“ juhtuks lihtsalt see, et rohkem vaeseid saaksid lubada endale elamist Tallinnas ja kolivad seega teistest Eesti piirkondadest ära ehk linnastumine kiirendub.

    Ise pakun, et see kiirenev linnastumine on halvem kui see, et osad ei saa Tallinnas elamist endale lubada.

    Võib-olla kui toetusi rakendada ainult muudes (maa)piirkondades, siis tekiks positiivsem tulemus pikema aja peale.

  5. Millise riigi pealinnas muidu on elamispinnad noortele kättesaadava hinnaga? Mitmes linnas on “sotsiaalpindadest” tekkinud getod, kuhu isegi politsei ei lähe?

    Noorte sotside heietusi ei tasu väga tõsiselt võtta, turusolkimise meistriklass. Hooldekodude reformiga on näha, mis juhtub hindadega lõpptarbijale, kui riik mingit osa kinni hakkab maksma: spoiler alert, lõpptarbija hind jääb samaks, lihtsalt lisaks võetakse riigi käest raha.

    Maksumaksja rahaga kiirendada inimeste koondumist Tallinnasse on järjekordne hoop regionaalpoliitikale, lisaks üks põhilisi üürihindade kasvatajaid on ehitushinna tõus ja taasiseseisvumisjärgne 15a auk elamufondi uuendamisel on see mullistus, mille tulemusena üürihinnad üles on lennanud: laenuraha osakaal on kõrge, ehituskulud ei ole veel amortiseerunud. Samal ajal maakonnakeskustes lõhutakse kortermaju maha, sest need on tühjad.

    Ehk siis, sotsikutsikad, tegelege küsimusega, miks Eestis on ainult 1.5 tõmbekeskust.

  6. “Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2014. aasta Tallinna korteritehingute keskmine hind 1451 €/m². Kümne aastaga ehk 2024. aastaks kerkis hind 2992 €/m² peale ehk 106%. Paraku pole sama paralleelset kasvuspurti teinud inimeste palgad”

    Keskmine brutokuupalk on tõusnud 97% ja miinimumpalk 150% aastast 2014

  8. Nüüd siis tuleb loterii, kes saab pinna kes mitte. Tahate, ma ennustan. Saavad need kel on jagajate hulgas “pidamist” ja kes niigi jaksaksid maksta sest kesse loll maksab palju kui vähe saab ka maksta. Ja teistele jääb sama mis siiani.

  9. *”planeeringupoliitikat, mis kohustab arendajaid eraldama igas uues elamuarenduses vähemalt 25% kodudest hinnapiiranguga või sotsiaalse sihtotstarbega eluasemeteks”*

    Kuidas see toimiks? Oletame, et ma olen kinnisvaraarendaja ja ehitan 16 korteriga maja, kavatsusega need 16 korterit inimestele maha müüa. Nüüd aga selgub, et 4 korterit peavad jääma “hinnapiiranguga või sotsiaalse sihtotstarbega eluasemeteks”. Mida see tähendab? Linn ostab need minult (odavalt) ära ja hakkab välja üürima? Või võtab üürile ja annab allüürile? Või mina ise olen kohustatud neid kortereid odavalt välja üürima? Sel juhul kas ma üürnikud saan ise valida või määrab need linnavalitsus? Mille alusel? Kui üürnik jääb võlgu või rikub korda, kas mul on õigus ta välja tõsta? Kui suur hakkab olema turuüüri ja sotsiaalüüri hinnavahe? Kas sotsiaalüürikorterites peab olema samaväärne siseviimistlus müügikorteritega?

  10. >Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2014. aasta Tallinna korteritehingute keskmine hind 1451 €/m². Kümne aastaga ehk 2024. aastaks kerkis hind 2992 €/m² peale ehk 106%. Paraku pole sama paralleelset kasvuspurti teinud inimeste palgad

    Statistikaameti teatel oli keskmine brutokuupalk 2014. aasta IV kvartalis 1039 eurot.

    2024. aasta IV kvartal – 2062 eurot.

    Nii et, palgakasv on kinnisvara hindade kasvuga enam-vähem samal tasemel.

    >Maa- ja Ruumiameti Eesti kinnisvaraturu analüüsist selgub, et 2024. aastal oli Tallinna korterite tehingute mediaanhind 139 937 eurot.

    >Eestis oli 2023. aastal keskmine netoekvivalentsissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 1213 eurot.

    Miks me võrdleme 2023 aasta sissetuleku andmed Eestis, 2024 Tallinna kinnisvarahindade andmetega?

    Mõned ideed, mis on selles artiklis välja toodud, on head. Aga kuna Natalie ja Hele-Mai kasutavad nende promomiseks andmete cherry-picking ja manipuleerimine, tekitavad nad pigem sellega rohkem kahju enda erakonna mainele.

  11. “Selle kõrval tuleb rakendada planeeringupoliitikat, mis kohustab arendajaid eraldama igas uues elamuarenduses vähemalt 25% kodudest hinnapiiranguga või sotsiaalse sihtotstarbega eluasemeteks. Selle eelduseks on aga riigipoolne seadusemuudatus, mis lubaks omavalitsusel mitte ainult nõuda sotsiaal- ja haridusliku taristu rajamist, vaid ka taskukohaste elamispindade osakaalu.”

    Ehk siis sotside plaan on teha planeerimine ja uute elamute ehitamine veel keerulisemaks, kallimaks, piiravamaks ja koormavamaks. Geniaalne!

    “Tallinn saaks siin eeskujuks võtta näiteks Helsingi mudeli, kus eraüüriturule kehtivad selged reeglid ning leibkondadel on võimalik saada nõudluspõhist toetust. Barcelonas aitasid üürimajutuse toetused aastal 2022. enam kui 91 500-l inimesel oma kodu säilitada.”

    Järjekordne geniaalne mõte nuumata veelgi nõudluse poolt (mis juhtub huvitav hindadega). Meenutagem sama geniaalset plaani hooldekodukohtade toetuste maksmisel – hinnad sisuliselt tõusid toetuste võrra. Tulemus: riigi toetus rändab otsejoones kellegi kasumimarginaali.

  12. Või ehk ei tõstaks iga aastaga nõudmisi elupindadele, nii et ruutmeetri hind tõuseb. Viimane näide on pommivarjendite nõue. Jah, tore nõue, jah, tõstab korteri ruutmeetri hinda. Lisaks näiteks parkimiskohtade nõue, mis samuti tõstab korterite hinda.

  13. Ma elan mingis võlumaailmas vist, uusarenduse ridaelamud (2024 valminud) ja 90% inimestest siin alla 30 või napilt üle, ise 26, naine 24. Olukord (hinnad) on täbar aga võimatut pole midagi, prioriteetide küsimus tihtipeale, alatihti käivad siin need kinnisvara teemad läbi ja iga kord sama hala.

    Tegudele härrased, redditis vingumine ja eraelus mornitsemine tulemust ei too, usu või mitte – tulgem nüüd kõik üürivad spetsialistid replydesse mind õpetama.

    Väga head tähelepanekud [siin](https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1l3wc3j/comment/mw4aqjb/) ja [siin](https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1l3wc3j/comment/mw4drd4/).

  14. Kes siis need tuhanded ostjad on, kui keegi ei saa endale eluaset lubada?

  15. Teate, mis juhtub kui riik mingisse sektorisse raha juurde tambib? Hindade tõus ja seega muutub kõik veel kättesaamatumaks.

  16. Taevas on sinine, muru on roheline ja see siin on populism mis ei lahenda mitte kuidagi eluasemeprobleeme.

  18. Ma ei nõustu küll välja pakutud lahendustega, aga ma pean positiivseks, et isegi kõige rohkem woke poliitikud Eestis teadvustavad, et meil on iibe probleem.

Comments are closed.