Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse politseinikud pidasid aprilli lõpus kinni viis 18–23-aastast noort, keda kahtlustatakse raha välja petmises. Ühtekokku tekitati 40 kelmusega kahju ligi 500 000 eurot.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Elari Haugase sõnul osales menetluses kogutud info põhjal viis noort, kellest mõned olid tegude toimepanemise ajal veel alaealised. Noored tegutsesid üle Eesti alates möödunud aasta septembrist. 

«Kahtlustuse järgi olid noored kullerite rollis. Nad transportisid sularaha ja kaarte ning võtsid sularahaautomaatidest raha välja,» selgitas Haugas.

«Kahtlustuse järgi nägi skeem ette, et kannatanutele helistati reeglina vene keeles ning esitlesid end erinevate asutuste töötajatena, näiteks mõne pangatöötajana või telefonisideoperaatorina ja palusid kinnitada Smart-ID PIN-koodid. Paljud inimesed seda ka tegid, mille tagajärjel said petturid ligipääsu inimeste pangakontodele, võeti inimeste nimel kiirlaene, sularahaautomaadist sularaha välja ja kanti raha erinevatele kontodele,» rääkis Haugas.

Samuti oli juhtumeid, kus inimestel paluti oma pangakaart pakiautomaati toimetada või lepiti kokku kohtumine pangakaardi üleandmiseks inimese kodusel aadressil. Põhjuseks toodi, et pangakaart on vaja taaskäivitada või vana hävitada ning paari päeva pärast saadetakse tagasi uus pangakaart, misjärel said petturid inimeste kaardilt sularaha välja võtta. 

Läbiotsimiste käigus leiti noortelt ligi 40 pangakaarti, mis kuulusid teistele inimestele.

Kelmid juba varem tuttavad

Kelmuses kahtlustatavad olid politsei jaoks varem tuttavad seoses väärtegude toimepanemisega. Seda, kas ja mitme juhtumiga võivad noored veel olla seotud, selgitatakse välja kriminaalmenetluse käigus, mida viib läbi Põhja prefektuur ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur. Kahtlustatavad viibivad praegu vahi all.

Haugase sõnul kelmuste eest ei ole keegi kaitstud ning kelmuste ohvriteks võivad langeda nii nooremad kui ka eakamad, nii eesti keelt kui ka vene keelt kõnelevad inimesed. 

«Kõigil inimestel tasub tähelepanelik olla. Väga oluline on rääkida oma lähedastega ning hoida neid kursis hetkel levivate petuskeemide ja võimalike ohtudega. Mida rohkem inimesed räägivad ja hoiatavad üksteist, seda raskem on petturitel enda eesmärki täita,» lisas Haugas.

«Mitte mingil juhul ei tohi telefoni teel jagada enda isiklikke ega pangakontoga seotud andmeid. Kindlasti ei tohi kellegi palvel kuhugi sisestada ka enda PIN-koode. Samuti tuleb vältida võõrastega enda koduse aadressi jagamist, rahaliste tehingute tegemist ning võõrastele sularaha andmist. Kahtlase kõne saades on see mõistlik kohe lõpetada,» sõnas Haugas.

Kriminaalmenetlus on küll pooleli, kuid ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann pani noortele südamele, et hõlptulu taga võib end peita hoopis suurem vastutus: «Noore jaoks võib paarikümne- või mõnesajaeurose teenistuse eest siin-seal pakikeste järel käimine näida lihtsa teenimise võimalusena. Nad ei mõista, et suurte võrgustike tegelikud eestvedajad kasutavaid neid lihtsalt ära, sest rahapakkide-pangakaartide transportimine ning sularaha väljavõtmine on kelmuste toimepanemise ahelas ühed kõige suurema riskiga tegevused.»

Neare-Vaarmann rõhutab, et arusaam, nagu teole kaasaaitamise eest ei saaks karistada, ei pea paika: «Sõltuvalt asjaoludest võib osavõtjat oodata sama karistus, mis kuritegu planeerinud ja endale kaaslasi otsinud täideviijatki.»

by railnordica

11 comments

  1. >«Kahtlustuse järgi nägi skeem ette, et kannatanutele helistati reeglina vene keeles ning esitlesid end erinevate asutuste töötajatena, näiteks mõne pangatöötajana või telefonisideoperaatorina ja palusid kinnitada Smart-ID PIN-koodid. Paljud inimesed seda ka tegid, mille tagajärjel said petturid ligipääsu inimeste pangakontodele, võeti inimeste nimel kiirlaene, sularahaautomaadist sularaha välja ja kanti raha erinevatele kontodele,» rääkis Haugas.

    >Samuti oli juhtumeid, kus inimestel paluti oma pangakaart pakiautomaati toimetada või lepiti kokku kohtumine pangakaardi üleandmiseks inimese kodusel aadressil. Põhjuseks toodi, et pangakaart on vaja taaskäivitada või vana hävitada ning paari päeva pärast saadetakse tagasi uus pangakaart, misjärel said petturid inimeste kaardilt sularaha välja võtta. 

    Ma saan nüüd arvatavasti sitaks allahääli ja viha, aga kui inimene on nii loll, et ta usub selliseid asju ja teeb neid asju, siis… noh… lollidelt tulebki raha ära võtta.

  3. Ja kuidas me nüüd tõesti ülima loomingulisusega noori hakkame nimetama kui “talendikad” ka ära lörtsitakse. Rahamuula töö on ikka eriline talendi avaldumine! Ajakirjaniku talendist hakka rääkimagi.

  5. Talendikad? Ajakirjanik on samagsugune talendikas debiil

  6. YouTube’is on üks tegelane, kes – vabandage väljenduse pärast – kepib petturite ajusid. Ta mängib erinevaid rolle. Siin on ta sulnis vanadaam Edna: https://youtu.be/ITW9HoRCh-A

  7. Selle olukorra osasüüdlane on Eesti Vabariik. Sest vaatame seadust. Seaduses – lausa põhiseaduses – on kirjas, et Eesti riigikeel on eesti keel. Järelikult helistatakse Eesti asutustest – eriti riigiasutustest – riigikeeles. Kui seda ei tehta, on osasüüdlane riik. Nii lihtne see ongi.

    Mulle helistas kord keegi, kes ütles eesti nime, kuid rääkis vigast ja vene aktsendiga eesti keelt. Arvake ära, kas meie vestlus jätkus.

  8. Krt , teil oli vaheda kahe kuldse karjääri vahel: pedoment, tankist ja te keerasite kõik pekki!!! Talendid!!!

  10. Ja kui nad kedagi pealekauba pussitaksid või läbi peksaksid, siis oleksid nad “multitalendid”?

Comments are closed.