Vaba turg? Süsteemiväliselt tuua kümneid tuhandeid uusi inimesi ja kontsentreeritult suurematesse keskustesse, kus sel põhjusel on hinnatõus olnud kõige märgatavam, ei ole päris vaba turu definitsioon. Kui turg oleks päriselt vaba, siis eluasemete kättesaadavus kahtlemata paraneks, sest nõudlusele tuleks vastu pakkumine. Ülikooli 1. semestri ökonoomika ABC.
>See on üle kogu maailma nii, et kui kuskil läheb majanduses väga hästi, tulevad eluaseme hinnad järgi võimsa tõusuga,” nentis professor.
Oota, kas ta just vihjas, et majanduses läheb hästi.
*Lahendus turutõrkele on veel suurem turutõrge.* Riigikapitalismi ABC.
Ma arvan et üheltpoolt oleme ise tinginud selle, et läheme hindadega kaasa ja konkurents (või selle puudumine selles mõistes, et tehakse kvaliteeetset asja madalama tasudega) tekitab olukorra kus hindadega saab pidevalt eest ära sõita. Pankadega sama seis, kuniks pensioni ja investeerimise asju sai ainult pangas teha siis toodi põhjenduseks, et madalamate tasudega pole võimalik selliseid asju teha sellepärast et xyz. Vaja oli ainult paari ettevõtet, kes vastupidist tõestasid ja järsku said kõik pangad oma hinna asjad korda ja madalamaks tuua 😀
Riigipiirid said kunagi tehtud põhjusega vnii, aga las lapsed muretsevad selle pärast.
Sedasama üht uuringut spämmitakse nüüd väjemalt kord nädalas. Ikka seesama “üksik noor inimene peab saama kesklinnas endale uusehitises korterit saama lubada”. Samal ajal tööd tehes kusagil mujal sest ei teeni mitte Tallinna vaid Eesti keskmist.
AirBnb ja muu lühiajaline üür keelata, miinimum paar kuud. Mitte-EU kodanikel keelata kinnisvara ost.
Liialt vaba turg?🤡
Mis see on?
Täiesti vaba see turg nüüd ka pole. Suurimaks takistuseks hetkel on pigem ehitusregulatsioonid. Arendajad ostaks hea meelega põldu ja metsa kokku et sinna ridaelamud v kortermajad lajatada. Küll aga tahavad inimesed, et nende eluaseme hind tõuseks, et intressi ja inflatsiooniga võidelda, seega pole nad turul pakkumise tõstmise poolt ja kättesaadavus kannatab.
Aga üürikorterid?
Me pakume üürimajade ehitamise ja renoveerimise toetust, et üürimaju oleks üldse võimalik ehitada. Aga ega see üüri hinda praegu alla ei too, nõudlus on liiga suur. Kuidas saavad noored üldse hakata nende üürihindade kõrvalt omale oma kodu soetamiseks raha koguma?
Uued korterid on kas tillukesed, et saaks ühte hoonesse neid mahutada rohkem, või on nad luksuspinnad. Just oli uudis, et kuskile väikelinnadesse ehitatakse ja müüakse usinalt 4000-5000€ ruutmeetri hinnaga luksuskortereid, mis on otseselt mõeldud lühiajaliseks majutuseks.
Kui me taskukohaseid üürikortereid pakkuda ei suuda, jääb turutõrge püsima pikaks ajaks.
Tasuta asju ei ole olemas ning odavam elamispind tuleb alati millegi arvelt, reeglina laiemast maksumaksja rahakotist.
Keegi pole lubadust andnud, et MTÜde loodud odav elamispind läheks eestlastele. Keskmine Euroopa kogemus näitab, et mida rohkem ehitatakse riigi sotsiaalmaju, seda rohkem istutatakse sinna migrante ning vastupidi, mida on rohkem on vaba elamispinda, seda rohkem saabub migrante.
“Segregatsioon” on pseudoprobleem seni kuni linnal ja riigil on viitsimist odavamaid rajoone valitseda. Igal inimesel peabki olema õigus ausa tööga endale ja oma perele välja töötada elupaik viisakas kohas, kus pole sotsiaalmaju ja muud läbu. Läänes on küllalt on selliseid linnaosasid, mis kunagi olid eliitrajoonid, kuniks sinna poolvägisi suhteliselt väike hulk vaesemat ja kriminaalsemat kontingenti majutati, peale mida jättis jõukam rahvas need maha ja kunagised kallid villad moodustavad nüüd laguneva geto.
“Põldudel” sünnib ja kasvab väga märkimisväärne osa tänastest lastest. Keegi ei jõua Kalamajasse suurperele sobivat korterit osta.
See artikkel käsitleb vaid osa kinnisvaraturu probleemidest. Väga suur osa probleemidest on seotud asjaoluga, et uusarendusi ei saa lihtsalt rajada – või kui saab, siis üksnes väiksema tihedusega eramaju ja pereelamuid.
Näiteks: [Pirita maakasutuse plaani ](https://www.tallinn.ee/et/media/290160)kohaselt on umbes 80% elamumaast määratud madala tihedusega hoonestusele – sinna ei ole lubatud rajada kortermaju ega tihedamat linnalikku asustust. [Lasnamäe üldplaneering ](https://www.tallinn.ee/et/media/289115)näeb ette, et ligikaudu 15% linnaosa maast on “haljasala” – ja suur osa sellest on tegelikult arendamata. Näiteks Tondiraba pargi lõunaossa jääb hinnanguliselt 200 miljoni euro väärtuses maa, mis seisab kasutult. Riik ei tee selle alaga mitte midagi – seal pole isegi korralikke kõnniteid.
Kui vaadata erinevate linnaosade üldplaneeringuid, torkab silma, et igal linnaosal on oma regulatsioonid ja planeeringud. Oleks olnud huvitav, kui artikkel oleks käsitlenud ka neid potentsiaalseid regulatiivseid takistusi, mis piiravad või raskendavad uusarendusi.
Lisaks oleks võinud artikkel mainida, kuidas kohalikud elanikud tihti blokeerivad või venitavad ehitusprojekte aastateks, mis omakorda pärsib pakkumist ja tõstab hindu.
Valgas saab väga korralikult renoveeritud kahetoalise korteri kesklinnas umbes 40 000 euroga; enam kättesaadavamaks vist ei anna minna.
13 comments
Vaba turg? Süsteemiväliselt tuua kümneid tuhandeid uusi inimesi ja kontsentreeritult suurematesse keskustesse, kus sel põhjusel on hinnatõus olnud kõige märgatavam, ei ole päris vaba turu definitsioon. Kui turg oleks päriselt vaba, siis eluasemete kättesaadavus kahtlemata paraneks, sest nõudlusele tuleks vastu pakkumine. Ülikooli 1. semestri ökonoomika ABC.
>See on üle kogu maailma nii, et kui kuskil läheb majanduses väga hästi, tulevad eluaseme hinnad järgi võimsa tõusuga,” nentis professor.
Oota, kas ta just vihjas, et majanduses läheb hästi.
*Lahendus turutõrkele on veel suurem turutõrge.* Riigikapitalismi ABC.
Ma arvan et üheltpoolt oleme ise tinginud selle, et läheme hindadega kaasa ja konkurents (või selle puudumine selles mõistes, et tehakse kvaliteeetset asja madalama tasudega) tekitab olukorra kus hindadega saab pidevalt eest ära sõita. Pankadega sama seis, kuniks pensioni ja investeerimise asju sai ainult pangas teha siis toodi põhjenduseks, et madalamate tasudega pole võimalik selliseid asju teha sellepärast et xyz. Vaja oli ainult paari ettevõtet, kes vastupidist tõestasid ja järsku said kõik pangad oma hinna asjad korda ja madalamaks tuua 😀
Riigipiirid said kunagi tehtud põhjusega vnii, aga las lapsed muretsevad selle pärast.
Sedasama üht uuringut spämmitakse nüüd väjemalt kord nädalas. Ikka seesama “üksik noor inimene peab saama kesklinnas endale uusehitises korterit saama lubada”. Samal ajal tööd tehes kusagil mujal sest ei teeni mitte Tallinna vaid Eesti keskmist.
AirBnb ja muu lühiajaline üür keelata, miinimum paar kuud. Mitte-EU kodanikel keelata kinnisvara ost.
Liialt vaba turg?🤡
Mis see on?
Täiesti vaba see turg nüüd ka pole. Suurimaks takistuseks hetkel on pigem ehitusregulatsioonid. Arendajad ostaks hea meelega põldu ja metsa kokku et sinna ridaelamud v kortermajad lajatada. Küll aga tahavad inimesed, et nende eluaseme hind tõuseks, et intressi ja inflatsiooniga võidelda, seega pole nad turul pakkumise tõstmise poolt ja kättesaadavus kannatab.
Aga üürikorterid?
Me pakume üürimajade ehitamise ja renoveerimise toetust, et üürimaju oleks üldse võimalik ehitada. Aga ega see üüri hinda praegu alla ei too, nõudlus on liiga suur. Kuidas saavad noored üldse hakata nende üürihindade kõrvalt omale oma kodu soetamiseks raha koguma?
Uued korterid on kas tillukesed, et saaks ühte hoonesse neid mahutada rohkem, või on nad luksuspinnad. Just oli uudis, et kuskile väikelinnadesse ehitatakse ja müüakse usinalt 4000-5000€ ruutmeetri hinnaga luksuskortereid, mis on otseselt mõeldud lühiajaliseks majutuseks.
Kui me taskukohaseid üürikortereid pakkuda ei suuda, jääb turutõrge püsima pikaks ajaks.
Tasuta asju ei ole olemas ning odavam elamispind tuleb alati millegi arvelt, reeglina laiemast maksumaksja rahakotist.
Keegi pole lubadust andnud, et MTÜde loodud odav elamispind läheks eestlastele. Keskmine Euroopa kogemus näitab, et mida rohkem ehitatakse riigi sotsiaalmaju, seda rohkem istutatakse sinna migrante ning vastupidi, mida on rohkem on vaba elamispinda, seda rohkem saabub migrante.
“Segregatsioon” on pseudoprobleem seni kuni linnal ja riigil on viitsimist odavamaid rajoone valitseda. Igal inimesel peabki olema õigus ausa tööga endale ja oma perele välja töötada elupaik viisakas kohas, kus pole sotsiaalmaju ja muud läbu. Läänes on küllalt on selliseid linnaosasid, mis kunagi olid eliitrajoonid, kuniks sinna poolvägisi suhteliselt väike hulk vaesemat ja kriminaalsemat kontingenti majutati, peale mida jättis jõukam rahvas need maha ja kunagised kallid villad moodustavad nüüd laguneva geto.
“Põldudel” sünnib ja kasvab väga märkimisväärne osa tänastest lastest. Keegi ei jõua Kalamajasse suurperele sobivat korterit osta.
See artikkel käsitleb vaid osa kinnisvaraturu probleemidest. Väga suur osa probleemidest on seotud asjaoluga, et uusarendusi ei saa lihtsalt rajada – või kui saab, siis üksnes väiksema tihedusega eramaju ja pereelamuid.
Näiteks: [Pirita maakasutuse plaani ](https://www.tallinn.ee/et/media/290160)kohaselt on umbes 80% elamumaast määratud madala tihedusega hoonestusele – sinna ei ole lubatud rajada kortermaju ega tihedamat linnalikku asustust. [Lasnamäe üldplaneering ](https://www.tallinn.ee/et/media/289115)näeb ette, et ligikaudu 15% linnaosa maast on “haljasala” – ja suur osa sellest on tegelikult arendamata. Näiteks Tondiraba pargi lõunaossa jääb hinnanguliselt 200 miljoni euro väärtuses maa, mis seisab kasutult. Riik ei tee selle alaga mitte midagi – seal pole isegi korralikke kõnniteid.
Kui vaadata erinevate linnaosade üldplaneeringuid, torkab silma, et igal linnaosal on oma regulatsioonid ja planeeringud. Oleks olnud huvitav, kui artikkel oleks käsitlenud ka neid potentsiaalseid regulatiivseid takistusi, mis piiravad või raskendavad uusarendusi.
Lisaks oleks võinud artikkel mainida, kuidas kohalikud elanikud tihti blokeerivad või venitavad ehitusprojekte aastateks, mis omakorda pärsib pakkumist ja tõstab hindu.
Valgas saab väga korralikult renoveeritud kahetoalise korteri kesklinnas umbes 40 000 euroga; enam kättesaadavamaks vist ei anna minna.
Comments are closed.