Tänavu veebruaris peetud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel tabas Saksamaad üks oluline muutus. Majandusseisakust ja illegaalsete sisserändajatega kaasnevatest probleemidest väsinud valijad saatsid Bundestagi paljudele lausa šokeerivalt suure arvu paremäärmusliku partei AfD (Alternatiiv Saksamaale) saadikuid.

Kui nelja aasta eest sai AfD parlamendi 630 kohast 83, siis nüüd lausa 152, mis oli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) järel teine tulemus.

Kui eelmine valitsusjuht Olaf Scholz sai paremäärmuslikke jõude eirata, siis läbi raskuste uueks liidukantsleriks kinnitatud Friedrich Merzil seda võimalust ei ole, sest AfD esindab juba liiga suurt osa Saksa valijaist.

Eiramine tähendaks populistide veelgi suuremat toetust tulevikus, mis võib viia paremäärmuslikele vaadetele tundliku riigi sinna, kus oldi viimati Teist maailmasõja eel.

Ligi veerand sajandit tagasi välisministeeriumis tööd alustanud kogenud diplomaat Marika Linntam selgitab, kas ja kuidas suudab Saksamaa uus valitsus edukas olla selles, milles eelmine koalitsioon ebaõnnestus – tõmmata käima majandust ja vähendada illegaalset sisserännet. Eestile on aga eluliselt tähtis, kui kindlalt ja võimukalt toetab Saksamaa sõjas olevat Ukrainat.


Kommenteeri
Loe kommentaare