Nagu ECFR oma NATO tippkohtumise puhul avaldatud raportis märgib, on hirm Vene rünnaku ees nende valimis olnud tosinas Euroopa riigis (Eesti, Hispaania, Itaalia, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Taani, Tšehhi, Ungari ja Ühendkuningriik) märksa vähem levinud kui mõned analüütikud pakuvad.

Uuritud piiririikides Eestis, Poolas ja Rumeenias on pelgus idanaabri kallaletungi ees aga siiski tugev. Nende kolme kõrval torkab samasuguse hirmu poolest silma veel Portugal, kelle puhul joonistub suure sõja pelgus välja rohkem kui ühelgi teisel Euroopa maal.

Kõige rohkem kardab sõda Portugal

ECFRi analüüsis aluseks on YouGovi poolt tänavu mais läbi viidud küsitlus neis tosinas riigis. Selle tulemused on järgmised:

Vastanute osa, keda teeb murelikuks võimalus, et tema riiki ründab Venemaa:

Eesti: 52%Hispaania: 47%Itaalia: 27%Poola: 65%Portugal: 54%Prantsusmaa: 28%Rumeenia: 54%Saksamaa: 37%Taani: 17%Tšehhi: 19%Ungari: 19%Ühendkuningriik: 27%

Vastanute osa, keda teeb murelikuks võimalik tuumarelva kasutamine:

Eesti: 34%Hispaania: 76%Itaalia: 58%Poola: 64%Portugal: 85%Prantsusmaa: 45%Rumeenia: 62%Saksamaa: 55%Taani: 45%Tšehhi: 55%Ungari: 45%Ühendkuningriik: 45%

Vastanute osa, keda teeb murelikuks võimalik suur sõda Euroopas:

Eesti: 53%Hispaania: 69%Itaalia: 45%Poola: 65%Portugal: 77%Prantsusmaa: 41%Rumeenia: 59%Saksamaa: 50%Taani: 32%Tšehhi: 44%Ungari: 41%Ühendkuningriik: 36%

Vastanute osa, keda teeb murelikuks võimalik kolmas maailmasõda:

Eesti: 45%Hispaania: 73%Itaalia: 50%Poola: 65%Portugal: 82%Prantsusmaa: 45%Rumeenia: 59%Saksamaa: 50%Taani: 32%Tšehhi: 45%Ungari: 45%Ühendkuningriik: 40%

Uuringu valim oli 16 440 inimest, kes olid vähemalt 18 aastat vanad. Eestist oli valimis 1007 inimest, neid küsitlesid Datapraxis ja Norstat.

Donald Trumpi võit mullustel USA presidendivalimistel sundis eurooplasi võtma oma julgeolekut tõsiselt ning nad on liikumas Veenuselt Marsile, tõdeb see raport üldise tendentsi mõttes. «Suurem osa eurooplastest on ärkamas reaalsuse suhtes, et nad elavad väga teistsuguses maailmas,» nenditakse seal.

«EL, mis kunagi oli rahuprojekt, on muutumas sõjaprojektiks – see on protsess, mille käivitas Putini täiemahuline invasioon Ukrainasse aastal 2022 ja mis nüüd kiireneb,» tõdevad raporti autorid Mark Leonard ja Ivan Krastev.