Kui vene/nõuka propaganda välja jätta… Muidu ilus ja detailirikas skulptuur, kahju oleks seda hävitada.
Mingi mees tuli kunagi eestlastele appi, aitas võita paar lahingut ja lõpuks sai Tartut kaitstes surma. Minu meelest täitsa mäletamist väärt lugu. Mõtlev inimene peaks aru saama, et ajalugu ja tänapäev pole sama asi.
Olen kuulnud, et näpuga ei ole ilus näidata.
Äge salamonument.
Edit; ei teadnud taustalugu.
Miks sa arvad, et Meelisi pole kunagi olemas olnud? Kas eestlased on nii argpükslik rahvas, et nad ei kaitse oma linna? Mis sul viga on? See monument kannab endas suurt sõnumit – rahvaste sõprus ja vastastikune abi on suur jõud.
Meelis on Enn Kippeli väljamõeldis.
“Vjatško” on venestusaegses propagandas venelaseks tehtud Koknese vanem. Omavahelise võimuvõitluse käigus venemaale pagenud “Vjatško” (Vetseke, Wetseke, Vesceka) saadeti Novgorodist Eestisse koos 200 mehega. Ega need Novgorodlased mingid eestlaste sõbrad ei olnud, tahtsid ka siinset maad oma võimu alla, “Vjatškole” lubati Tartu ja kõik maad, vallutada suudab. Tartlased võtsid säärase liitlase rõõmuga vastu. “Vjatško” käis oma meestega rüüsteretkedel Vaigas, Virumaal, Järvamaal ja Sakalas. Kui eestlaste mäss oli maha surutud, saatis Albert “Vjatškole” teate, et tõmmaku lesta. “Vjatško” vastas, et ei lähe kuhugi ja Vene vürstid on põlise vene linna Jurjevi talle valitseda andnud. Oli üsna ülbe, sest sakslaste ehitatud linnus oli hästi kaitstud ja üks tugevamaid siinkandis ja linnusega oldi saadud ka hulga saksa relvi. Linnuse kaitsjate hulgaks on hinnatud 1000 meest. Albert kogus suure sõjaväe. Kroonika on täis piiramise kirjeldusi. “Vjatško” oodatud Novgorodi abiväed kohale ei jõudnud ja linnus vallutatu ning selles olnud tapeti. Pihkvasse jõudnud Novgorodlased pöörasid vallutamise uudisest kuuldes otsa ümber.
Kuju tehti 1956. aastal. 1980. aastal kingiti see Eesti ja Vene riigi ühinemise 250. aastapäevaks tartule. Ei eestlaste, ega lätlaste ajalugu ei austa venestusaja propaganda vaimust kantud nõukaaegne propagandaskulptuur.
Vana hea propaganda.
Ei tasu liiga triggered olla iga nõuka aja asja peale. Lumehelbekese maik kipub külge.
10 comments
[https://triptoestonia.ee/et/tartu/vjatsko-ja-meelis-tartu-kaitsel/](https://triptoestonia.ee/et/tartu/vjatsko-ja-meelis-tartu-kaitsel/)
Siin räägitakse just kui Meelis oli päriselt olemas.
imo võiks ära sulatada
Kui vene/nõuka propaganda välja jätta… Muidu ilus ja detailirikas skulptuur, kahju oleks seda hävitada.
Mingi mees tuli kunagi eestlastele appi, aitas võita paar lahingut ja lõpuks sai Tartut kaitstes surma. Minu meelest täitsa mäletamist väärt lugu. Mõtlev inimene peaks aru saama, et ajalugu ja tänapäev pole sama asi.
Olen kuulnud, et näpuga ei ole ilus näidata.
Äge salamonument.
Edit; ei teadnud taustalugu.
Miks sa arvad, et Meelisi pole kunagi olemas olnud? Kas eestlased on nii argpükslik rahvas, et nad ei kaitse oma linna? Mis sul viga on? See monument kannab endas suurt sõnumit – rahvaste sõprus ja vastastikune abi on suur jõud.
Meelis on Enn Kippeli väljamõeldis.
“Vjatško” on venestusaegses propagandas venelaseks tehtud Koknese vanem. Omavahelise võimuvõitluse käigus venemaale pagenud “Vjatško” (Vetseke, Wetseke, Vesceka) saadeti Novgorodist Eestisse koos 200 mehega. Ega need Novgorodlased mingid eestlaste sõbrad ei olnud, tahtsid ka siinset maad oma võimu alla, “Vjatškole” lubati Tartu ja kõik maad, vallutada suudab. Tartlased võtsid säärase liitlase rõõmuga vastu. “Vjatško” käis oma meestega rüüsteretkedel Vaigas, Virumaal, Järvamaal ja Sakalas. Kui eestlaste mäss oli maha surutud, saatis Albert “Vjatškole” teate, et tõmmaku lesta. “Vjatško” vastas, et ei lähe kuhugi ja Vene vürstid on põlise vene linna Jurjevi talle valitseda andnud. Oli üsna ülbe, sest sakslaste ehitatud linnus oli hästi kaitstud ja üks tugevamaid siinkandis ja linnusega oldi saadud ka hulga saksa relvi. Linnuse kaitsjate hulgaks on hinnatud 1000 meest. Albert kogus suure sõjaväe. Kroonika on täis piiramise kirjeldusi. “Vjatško” oodatud Novgorodi abiväed kohale ei jõudnud ja linnus vallutatu ning selles olnud tapeti. Pihkvasse jõudnud Novgorodlased pöörasid vallutamise uudisest kuuldes otsa ümber.
Kuju tehti 1956. aastal. 1980. aastal kingiti see Eesti ja Vene riigi ühinemise 250. aastapäevaks tartule. Ei eestlaste, ega lätlaste ajalugu ei austa venestusaja propaganda vaimust kantud nõukaaegne propagandaskulptuur.
Vana hea propaganda.
Ei tasu liiga triggered olla iga nõuka aja asja peale. Lumehelbekese maik kipub külge.
Comments are closed.