https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/3472

Kui uurida tervet raportit, siis väga paljudes asjades on Eesti viimane/eelviimane pmst. Nt majade soojustamine, taastuvenergia kasutamine jne. Suht üllatav oli see, et nt eestlased muretsid kõige vähem kliimamuutustega seotud suurenenud üleujutuste riski üle. Tartus nt võib küll järgmise 50 või nii aasta jooksul üleujutused päris palju kahju tuua.

by Double-decker_trams

14 comments
  1. Olles kõige vaesemate seas, ongi raske muude asjade pärast muretseda.

  2. Ma pakun et põhjus on ühest küljest selles, et asume nii heas kohas, et kliimamuutus nii kardinaalselt tunda pole andnud, ja teisalt osade poliitiliste jõudude propagandas.

    Võibolla ka lisaks madal asustustihedus.

    Kas puudega kütmine loetakse taastuvenergia kasutamiseks? Suhteliselt palju on ahiküttega elavaid inimesi, ja sellel juhul tavaliste eurostandardite järgi ehitatud soojustamine ja ventilatsioon ei tööta nii hästi. 

  3. Infllatsioon on asjad nii perse keeranud, et inimesed peavad igapäevaselt mõtlema ja kalkuleerima kuidas ellu jääda. Pole väga aega peale seda, et mõelda sellele, et äkki investeering mõnikümmend tuhat maja soojustamisse.

  4. Konservatiivide propaganda + onuheinolik “höhöhö, muutku kliima kiiremini, siis suvi soojemaks läheb” ning, mis on kõige olulisem, ebapiisavad tasandusmehhanismid nii Ida-Viru põlevkivitööstuse töötajate jaoks kui ka üldiselt rohelisema majanduse poole ülemineku (ajutiste) kõrvalmõjude ja kulude korvamiseks vaesemale osale ühiskonnast.

    Rohepööre peab jätkuma, kuid see ei saa aset leida ilma sotsiaalsete tasandusmehhanismideta. Lihtsalt seetõttu, et kui lähtuda mõtteviisist, et “uppuja päästmine on uppuja enda asi”, siis jääbki toetus rohepöördele madalaks või isegi jätkab langust. Neid kulusid tuleb sotsialiseerida, mitte jätta enim mõjutatud piirkondade ja perede enda kanda.

    Nt kui võtta majade soojustamise ja tervikrenoveerimise, siis lahenduseks siin pole [selleks mõeldud vahendite kärpimine](https://www.err.ee/1609690133/ministeeriumid-karbivad-plaane-et-suunata-200-miljonit-eurot-kaitsesse) ja mujale suunamine (riigikaitseks tuleb leida raha mujalt, nt kasumimaksust ja astmelisest tulumaksust, mitte korteriühistute majade renoveerimise toetamise arvelt), nagu valitsus otsustas, vaid hoopis lisaks EL-i rahastusele riigipoolse lisarahastuse pakkumine, et need inimesed, kes elavad kõige kehvemas seisus kortermajades, saaksid senisest suuremat rahalist tuge nende majade renoveerimisel. Ei tohi unustada, et soojustatud maja = madalamad küttekulud = pikas plaanis hea nii kliimale kui ka selle maja elanike rahakotile.

  5. Kliimamuutustest räägitakse tihtipeale hüsteeriliselt, ja fookus on vale – tavainimest süüdistatakse ettevõtete pattudes. Sorry, aga te ei saa häbistada mind selle pärast, et ma ei osta korduvkasutatavat pudelit, siis kui teie pood on plastpudeleid täis.

    Vot siis kui poodides ei müüda enam plastpakendit, tulge rääkima mulle, kui valesti ja “planeedile kahjulikult” ma elan. MINA kogu seda s1tta ei tooda.

  6. Vb elu on siin nii raskeks läinud et pole aega mõelda kliimale, aga weird et me nii ükskõiksed.

  7. Inimesed on vaesemad ja rohepööret tehakse väga uisa-päisa – selmet teha üks tuumajaam toimub mingi paari miljoni eest tervete metsade uputamine (Euroopa ühes soisematest riikidest), mis siis, et ka mets juba on tähtis elukeskkond, tuulegeneraatorid (jälle metsa arvelt), lõputult kahjumlik raudtee-ehitus (mis läheb läbi väga kitsa kanali Kaliningradi ja Valgevene vahel, nii et kaitsefunktsioon on sellel ainult siis, kui Poola peaks artikkel 5ga Kaliningradi ära võtma, muidu pommitatakse kõik sealt läbi sõitev kahelt poolt sodiks), sõiduteede kinniehitamine, üraskitel lastakse kuused ära süüa, kuna looduskaitsala ei tohi puudutada, puisniidud lastakse hävida, kuna looduskaitseala ei tohi puudutada, keegi joonistab kaardi peal inimeste tagaaedadele rohekoridori ja saab oma krõnksu kirja, mis siis, et seal on koerad ja aedviljad ja juba ammust ajast ka aiad ning ainsad “loomad” on hulkuvad koerad-kassid, rebased, ning kährikud-šaakalid, kellest neli ei peaks Eesti looduses ringi tuiama ja viiendal läheb isegi hästi…

    Mingi tsirkus, mitte looduse kaitsmine.

  8. Üks asi: kliimamuutused pole siin veel NII palju tunda. Ehk: kui oma tagumikku ei häiri, siis inimesi ei huvita.

    Teine asi: kliimapoliitikaga räägitakse pidevalt, et see tõstab hindu ja on kallis. Eestlased on teadupärast üsna sellised “kui see mul hindu  tõstab, siis olen selle vastu”. Ja meile pidevalt räägitakse kuidas see elektri hinda tõstab ja toidu hinda tõstab jne. 

  9. Venemaa ja julgeolek on meie esimene mure.

    Meil on vaja eeskätt energiajulgeolekut ja see kipub kliima teemadele vastanduma. Meil on vaja jaburalt suuri kaitsekulutusi – lootuses, et need loovad heidutuse. Nii et meie prioriteet on hetkel hoopis mujal.

    Kui me peame hakkama Tallinnat raketirünnakutest taastama, siis on jube vähe kasu sellest, et me enne virgalt prügi sortisime või et purustatud hooned olid super energiatõhusad.

    Portugal või Inglismaa võivad seda teemat rahus ignoreerida. Meie ei saa.

  10. Eestis siiski enamus toetab seda eesmärki, sest “don’t know” vastanud ei lähe arvesse.

Comments are closed.