“Kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis ja kaitseressursside ameti peadirektori kt Anu Rannaveski on aga veendunud, et põhjalikum ja aeganõudvam psühhiaatriline kontroll ei taga paremat tulemust.”
Tõlge- Maksaks palju, pole meie organisatsiooni probleem.
Samuti kõlades vb seksistlikult siis kahtlen kas ja kui palju naissoost Kaidit ja Anut väga kotib( ning palju mõistavad) mis poistega teenistuses juhtub. Nad ise on ju kroonilise peenisepuudulikkusega teenistusest vabastatud. Võiks olla reegel et riigikaitsega seotud ametikohtadel võiks ikkagi teenistuse läbinud inimesed olla.
Miks sa postitasid selle kell neli hommikul?
Paywalled.
Enne teenistust on hulle raske välja sõeluda, aga tundub, et siiani hoitakse poolvigaseid iga hinna eest lõpuni teenistuses. Kui juba teenistuskaaslased ütlevad, et too vend ei peaks siin olema, peaks nagu midagi ette võtma.
Psühholoog ei tohiks kunagi sellist asja öelda. Kui üldse midagi enda õpingutest minuga jäi, siis selleks oli see, et aeg ja tähelepanu loovad imesi!
Aga aeg ja tähelepanu on raha. Odavam on mitte tähele panna.
Kas ta ka pakkub parema lahenudse?
Sooviks, et psühholoogi abi oleks kaitseväe ajal paremini kättesaadav… äkki hojab ära paar enesetappu, äkki mõned inimeste vahelised kaklused, äkki isegi vähendaks nende inimeste arvu, kes aastaid peale katseväge sellal kogetud sotsiaalsetest olukoradest mingit sitta und näevad…
Paneme suurelt plakatid üles, et kui end ära tahad tappa, siis sa teed seda nii kui nii, olenemata sellest, kas sa saad psühhiaatrilist abi või mitte. Saab need psühhiaatrite vastvõtuajad lõpuks lühemaks ja korda.
Tõeline inimvärd.
Tundub, et see kaitseväe psühholoog peaks sealt pikalt ja kaugele minema, kuna selline suhtumine enda töösse ei ole normaalne. Kujutage ette, kui näiteks kiirabi või arstid oleksid sama suhtumisega. Umbes et :”a pohhui niikuinii see inimrämps on suremas, saan tunnipalka niiet pigem läheks kiiremini pasjansi mängima või lõustaraamatus postitusi lugema”. Kui see jääb raha taha,siis tasuks ehk proovida leida viise, kuidas saaks leida ohumärke, mis viitavad ennastkahjustavale käitumisele/kalduvustele ja rohkem tähelepanu pöörata nendele inimestele, kes seda vajavad. See võimaldaks vähendada rahalisi väljaminekuid, kuid säästaks ja hoiaks inimeste elusid. Nagu kui veidi ette kujutada, siis isegi seda ajateenistust sisuliselt ei koti need inimesed. Ega nemad nii kindlasti ei soovi hiljem kaitsta enda emamaad ja samuti lisab see neile põhjuseid enda eluga pikka pidu mitte pidada.
Oot-oot, kas see tähendab, et Kaitsevägi tunnistab nüüd seda, et need ajateenijad sooritasid enesetapu? Nad ju varem hoidusid sellest väljendist, kasutasid mingit “hukkus oma relvast sooritatud lasu tagajärjel” juttu.
Ma oleksin komisjonis pidanud saama pikendust 3 aastat haiguse tõttu aga kuna ma parasjagu õpin, siis nad andsid mulle hoopis 1 aasta pikendust kuna ma õpin ja selle 3 aastase pikenduse nad justkui kirjutasid korstnasse.
Küsisin neilt otse, et milleks te hakate mind solgutama niimoodi, et andke mulle kohe see 3 aastat pikendust.
Vastuseks tuli, et nemad ei saa, nemad ei tohi jne jne.
Nüüd ma pean iga kevadel, järgmised 3 aastat seal komisjonis käima.
Eesti kaitsevägi ja kõik need bürokraadid on ühed munnid.
Okei, aga mis me teeme paarikümne aasta pärast kui iga teine vend läheb komisjoni oma vaimse tervise üle valetama? Mis riigikaitsest me rääkida saame?
Kogu see praegune süsteem tuleks laiali lammutada ja uuesti püsti panna. Arstide “hinnang” on sisuliselt see, et astud uksest sisse ja viibid seal nii kaua kuni arst oma allkirja alla viskab. Psühholoogid seal oma kogemuse poole pealt väga ei erine – paar lauset saad rääkida, kui juba allkiri all ja järgmisse tuppa. Mul oli psühhiaatri poolt diagnoositud raske depressioon (enesetapumõtted, enesevigastus, jne). Sellegipoolest sain kolm aastat järjest käia arstlikus komisjonis enne kui nad tegid lõpliku otsuse, et ei võta ajateenistusse.
> kerge depressiooni ja ärevushäirega sõdurielust ei pääse.
No mida vittu. Depressioonis inimesi ei tohiks teravmoona lähedalegi lasta. Ebastabiilse vaimse seisuga inimesed on ohtlikud neile endale ja ka teenistuskaaslastele. Kuidas selline saab psühholoog olla??
Mis on enesetappude määr meeste seas vanuses 18-27 ühiskonnas laiemalt ning mis on see määr kaitseväes?
Kas see on kaitseväes kõrgem, madalam, sama?
**Tuleks lihtsalt teha normaalne alternatiivne teenistus.** Kui oledki vigane “mul on põlv”, “mul on ranne” “mulle ei sobi see keskkond, sest see mõjutab mind psühholoogiliselt”, siis on rohkelt erinevaid positsioone, mis vajaksid täiendamist.
Näiteks, haiglates abiks, evakuatsioon, kõik päästega seonduv jms. Lisaks rahu ajal on puudus hooldustöötajatest jms. positsioonidest, kus ei ole piisavalt inimesi.
Nt. sõbral on õietolmu allergia. Tüüp ei pea minema väkke, ise on kaitseliidus käinud jms. Samal ajal on täiesti terve mees. Aga riigi silmis on vabastus olemas. Mõned astmaatikud ka – teeb 10km jooksu “no problem” :D.
Lisaks, eks nende “füüsiliselt vabastatute” probleem on pigem see, et nad on pandud kuhugi väeossa ning neid on raske utiliseerida. Nad lebovad lihtsalt kasarmus ja on kõigile demoraliseerivad. Ülemused sh. jaoülemad ei oska midagi nendega peale hakata. Tüüp on täie tervise juures, aga peab kasarmus olema, sest mingi x-põhjus. See kõik tekitab umbusku ja mõjub halvasti kõikidele teistele, kellel tegelikkuses ongi reaalne probleem jne.
Ega kui inimene tahab ennast elusate seast maha arvata siis ta ka seda teeb.
Kuna kuulduste kohaselt oli teise juhtumis olnud isik naiste rahvas olen suht kindel, et eesmärk kvsse minna oli just planeeritud enese tee lõpetamiseks.
Põhimõtteliselt ta väidab, et tema tööst ja töökohast pole kasu? Milleks ta seal on siis üldse?
Ilmselgelt oleks vajalik põhjalikum kontroll, vastavad kiirtestid ja küsimustikud on olemas ja laialt kasutusel kogu maailmas.
Kui on depressioon, bipolaarne, skisofreeniline või selle kahtlus, siis suunake täiendavale psühhiaatri analüüsile, kes annab ekspert hinnangu. Muidugi ei saa ka nii absoluutselt kõiki juhtumeid ennetada, aga asi oleks tunduvalt parem kui praegu.
Ma tean isegi inimest, kes ajateenijaks sunniti, kuigi ta proovis selgitada oma vaimseid hädasid ja et ta ei kannata kuskil kinni olemist. Esimesel võimalusel hüppas õppusel maja katuselt alla jalad puruks. Ameerikas oleks sellisest asjast suur kohtukeiss, et haige inimene vägisi sunnitakse kuhugi, kus tal veel halvem hakkab.
Ei välista? Ohoh, asju täielikult välistada ongi raske.
Kui aga vähendab tõenäosust, siis ikkagi tuleks kontrollida. Hetkel teenistuses toimuv (tuimus) ja kontrollimisel toimuv (lohakus) ei ole normaalne tase.
Üldiselt, sõjaväeteenistuse peale surumine neile, kes ei leia endas valmidust see vabatahtlikult läbida, ei ole IMHO õige. Motiveerida võib – isegi üsna kaalukate rahaliste summadega, mis maksta tuleks või tagasi saadakse – aga tuimalt sundides satuvad sõjaväkke need, kelle välja õpetamisest hiljem mingit kasu ei ole. Kaval-antsud samal ajal viilivad mujal. Kasvõi kiirväljaõppe läbinud kaval-antsudest võib aga jama korral palju kasu tõusta.
Poole teenistuse pealt peaks olema võimalus adekvaatsesse vaimse tervise kontrolli minna, eriti mugavalt siis kui keegi teenistuskaaslane aitab tõendada, et tõepoolest on isikuga, kes ei peaks väes olema. On endalgi ette tulnud et spetsialist eemaldab teravmoonaga relvast tõrget suunates toru minu poole, endal näpp päästikul. Samas olen arvamusel, et 95% inimestest, kes praegu lähevad, peaks ikkagi minema, muidu hakkab kaks kolmest minema luhvtitama ja mingist riigikaitsest pole haisugi järel. Äkki ebapopulaarne arvamus, aga KV teeb tihtipeale poisist mehe.
19 comments
“Kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis ja kaitseressursside ameti peadirektori kt Anu Rannaveski on aga veendunud, et põhjalikum ja aeganõudvam psühhiaatriline kontroll ei taga paremat tulemust.”
Tõlge- Maksaks palju, pole meie organisatsiooni probleem.
Samuti kõlades vb seksistlikult siis kahtlen kas ja kui palju naissoost Kaidit ja Anut väga kotib( ning palju mõistavad) mis poistega teenistuses juhtub. Nad ise on ju kroonilise peenisepuudulikkusega teenistusest vabastatud. Võiks olla reegel et riigikaitsega seotud ametikohtadel võiks ikkagi teenistuse läbinud inimesed olla.
Miks sa postitasid selle kell neli hommikul?
Paywalled.
Enne teenistust on hulle raske välja sõeluda, aga tundub, et siiani hoitakse poolvigaseid iga hinna eest lõpuni teenistuses. Kui juba teenistuskaaslased ütlevad, et too vend ei peaks siin olema, peaks nagu midagi ette võtma.
Psühholoog ei tohiks kunagi sellist asja öelda. Kui üldse midagi enda õpingutest minuga jäi, siis selleks oli see, et aeg ja tähelepanu loovad imesi!
Aga aeg ja tähelepanu on raha. Odavam on mitte tähele panna.
Kas ta ka pakkub parema lahenudse?
Sooviks, et psühholoogi abi oleks kaitseväe ajal paremini kättesaadav… äkki hojab ära paar enesetappu, äkki mõned inimeste vahelised kaklused, äkki isegi vähendaks nende inimeste arvu, kes aastaid peale katseväge sellal kogetud sotsiaalsetest olukoradest mingit sitta und näevad…
Paneme suurelt plakatid üles, et kui end ära tahad tappa, siis sa teed seda nii kui nii, olenemata sellest, kas sa saad psühhiaatrilist abi või mitte. Saab need psühhiaatrite vastvõtuajad lõpuks lühemaks ja korda.
Tõeline inimvärd.
Tundub, et see kaitseväe psühholoog peaks sealt pikalt ja kaugele minema, kuna selline suhtumine enda töösse ei ole normaalne. Kujutage ette, kui näiteks kiirabi või arstid oleksid sama suhtumisega. Umbes et :”a pohhui niikuinii see inimrämps on suremas, saan tunnipalka niiet pigem läheks kiiremini pasjansi mängima või lõustaraamatus postitusi lugema”. Kui see jääb raha taha,siis tasuks ehk proovida leida viise, kuidas saaks leida ohumärke, mis viitavad ennastkahjustavale käitumisele/kalduvustele ja rohkem tähelepanu pöörata nendele inimestele, kes seda vajavad. See võimaldaks vähendada rahalisi väljaminekuid, kuid säästaks ja hoiaks inimeste elusid. Nagu kui veidi ette kujutada, siis isegi seda ajateenistust sisuliselt ei koti need inimesed. Ega nemad nii kindlasti ei soovi hiljem kaitsta enda emamaad ja samuti lisab see neile põhjuseid enda eluga pikka pidu mitte pidada.
Oot-oot, kas see tähendab, et Kaitsevägi tunnistab nüüd seda, et need ajateenijad sooritasid enesetapu? Nad ju varem hoidusid sellest väljendist, kasutasid mingit “hukkus oma relvast sooritatud lasu tagajärjel” juttu.
Ma oleksin komisjonis pidanud saama pikendust 3 aastat haiguse tõttu aga kuna ma parasjagu õpin, siis nad andsid mulle hoopis 1 aasta pikendust kuna ma õpin ja selle 3 aastase pikenduse nad justkui kirjutasid korstnasse.
Küsisin neilt otse, et milleks te hakate mind solgutama niimoodi, et andke mulle kohe see 3 aastat pikendust.
Vastuseks tuli, et nemad ei saa, nemad ei tohi jne jne.
Nüüd ma pean iga kevadel, järgmised 3 aastat seal komisjonis käima.
Eesti kaitsevägi ja kõik need bürokraadid on ühed munnid.
Okei, aga mis me teeme paarikümne aasta pärast kui iga teine vend läheb komisjoni oma vaimse tervise üle valetama? Mis riigikaitsest me rääkida saame?
Kogu see praegune süsteem tuleks laiali lammutada ja uuesti püsti panna. Arstide “hinnang” on sisuliselt see, et astud uksest sisse ja viibid seal nii kaua kuni arst oma allkirja alla viskab. Psühholoogid seal oma kogemuse poole pealt väga ei erine – paar lauset saad rääkida, kui juba allkiri all ja järgmisse tuppa. Mul oli psühhiaatri poolt diagnoositud raske depressioon (enesetapumõtted, enesevigastus, jne). Sellegipoolest sain kolm aastat järjest käia arstlikus komisjonis enne kui nad tegid lõpliku otsuse, et ei võta ajateenistusse.
> kerge depressiooni ja ärevushäirega sõdurielust ei pääse.
No mida vittu. Depressioonis inimesi ei tohiks teravmoona lähedalegi lasta. Ebastabiilse vaimse seisuga inimesed on ohtlikud neile endale ja ka teenistuskaaslastele. Kuidas selline saab psühholoog olla??
Mis on enesetappude määr meeste seas vanuses 18-27 ühiskonnas laiemalt ning mis on see määr kaitseväes?
Kas see on kaitseväes kõrgem, madalam, sama?
**Tuleks lihtsalt teha normaalne alternatiivne teenistus.** Kui oledki vigane “mul on põlv”, “mul on ranne” “mulle ei sobi see keskkond, sest see mõjutab mind psühholoogiliselt”, siis on rohkelt erinevaid positsioone, mis vajaksid täiendamist.
Näiteks, haiglates abiks, evakuatsioon, kõik päästega seonduv jms. Lisaks rahu ajal on puudus hooldustöötajatest jms. positsioonidest, kus ei ole piisavalt inimesi.
Nt. sõbral on õietolmu allergia. Tüüp ei pea minema väkke, ise on kaitseliidus käinud jms. Samal ajal on täiesti terve mees. Aga riigi silmis on vabastus olemas. Mõned astmaatikud ka – teeb 10km jooksu “no problem” :D.
Lisaks, eks nende “füüsiliselt vabastatute” probleem on pigem see, et nad on pandud kuhugi väeossa ning neid on raske utiliseerida. Nad lebovad lihtsalt kasarmus ja on kõigile demoraliseerivad. Ülemused sh. jaoülemad ei oska midagi nendega peale hakata. Tüüp on täie tervise juures, aga peab kasarmus olema, sest mingi x-põhjus. See kõik tekitab umbusku ja mõjub halvasti kõikidele teistele, kellel tegelikkuses ongi reaalne probleem jne.
Ega kui inimene tahab ennast elusate seast maha arvata siis ta ka seda teeb.
Kuna kuulduste kohaselt oli teise juhtumis olnud isik naiste rahvas olen suht kindel, et eesmärk kvsse minna oli just planeeritud enese tee lõpetamiseks.
Põhimõtteliselt ta väidab, et tema tööst ja töökohast pole kasu? Milleks ta seal on siis üldse?
Ilmselgelt oleks vajalik põhjalikum kontroll, vastavad kiirtestid ja küsimustikud on olemas ja laialt kasutusel kogu maailmas.
Kui on depressioon, bipolaarne, skisofreeniline või selle kahtlus, siis suunake täiendavale psühhiaatri analüüsile, kes annab ekspert hinnangu. Muidugi ei saa ka nii absoluutselt kõiki juhtumeid ennetada, aga asi oleks tunduvalt parem kui praegu.
Ma tean isegi inimest, kes ajateenijaks sunniti, kuigi ta proovis selgitada oma vaimseid hädasid ja et ta ei kannata kuskil kinni olemist. Esimesel võimalusel hüppas õppusel maja katuselt alla jalad puruks. Ameerikas oleks sellisest asjast suur kohtukeiss, et haige inimene vägisi sunnitakse kuhugi, kus tal veel halvem hakkab.
Ei välista? Ohoh, asju täielikult välistada ongi raske.
Kui aga vähendab tõenäosust, siis ikkagi tuleks kontrollida. Hetkel teenistuses toimuv (tuimus) ja kontrollimisel toimuv (lohakus) ei ole normaalne tase.
Üldiselt, sõjaväeteenistuse peale surumine neile, kes ei leia endas valmidust see vabatahtlikult läbida, ei ole IMHO õige. Motiveerida võib – isegi üsna kaalukate rahaliste summadega, mis maksta tuleks või tagasi saadakse – aga tuimalt sundides satuvad sõjaväkke need, kelle välja õpetamisest hiljem mingit kasu ei ole. Kaval-antsud samal ajal viilivad mujal. Kasvõi kiirväljaõppe läbinud kaval-antsudest võib aga jama korral palju kasu tõusta.
Poole teenistuse pealt peaks olema võimalus adekvaatsesse vaimse tervise kontrolli minna, eriti mugavalt siis kui keegi teenistuskaaslane aitab tõendada, et tõepoolest on isikuga, kes ei peaks väes olema. On endalgi ette tulnud et spetsialist eemaldab teravmoonaga relvast tõrget suunates toru minu poole, endal näpp päästikul. Samas olen arvamusel, et 95% inimestest, kes praegu lähevad, peaks ikkagi minema, muidu hakkab kaks kolmest minema luhvtitama ja mingist riigikaitsest pole haisugi järel. Äkki ebapopulaarne arvamus, aga KV teeb tihtipeale poisist mehe.