Eesti põhivõrguhaldur Elering tegi konkurentsiametile taotluse tõsta järgmisest aastast elektri ülekandeteenuse hinda 37,6 protsenti 12,5 eurolt megavatt-tunnist 17,2 eurole megavatt-tunnist. Ettevõtte teatel on tasu tõus vajalik kasvanud kulude kui ka taastuvenergia arendamise tõttu.

"Oleme suutnud hinnatõusu aastaid edasi lükata. Energiakriisist tingitud lisakulude katteks kasutasime Nord Poolilt laekunud ülekoormustulu. Ülekoormustulu me edaspidi täiendavate kulude katteks kasutada ei saa," ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk pressiteate vahendusel.

"Arvestades sisendhindade kasvu, muutunud geopoliitilist olukorda ning taastuvenergia osakaalu suurenemist, on võrgutasude muutus vältimatu," lisas Kilk. Eleringi teatel on viimase kümne aastaga tarbijahinnaindeks kasvanud 56 ja ehitushinnad 46 protsenti, samas Eleringi võrgutasu on püsinud 2013. aastast samal tasemel.

Ettevõte põhjendab võrgutasu tõstmist ka olukorra muutmisega, kus enam kõik elekter ei liigu läbi elektri põhivõrgu, vaid üha suuremas mahus kaetakse tarbimine Eestis jaotusvõrkudes olevate taastuvenergiaallikatega.

"Elering on muutunud elektri transportijast varustuskindluse tagajaks – meie ülesanne on kindlustada elektri kättesaadavus ka siis, kui mõni elektrijaam rivist välja langeb või kui tuul ei puhu ja päike parajasti ei paista," märkis Kilk.

Kogu Euroopas on Kilgi sõnul näha võrgukulude osakaalu suurenemist energia kogukuludes seoses võrgu rolli muutumisega. "Samas näitab analüüs, et iga võrku investeeritud euro toob energia kogukulusid kokkuvõttes kahe euro võrra alla", sõnas Kilk.

Eleringi sõnul on ehitushinnad oluliselt kasvanud. Näiteks vanade liinide ja alajaamade uuendamine on praegu kuni kolm korda kallim kui mõned aastad tagasi. Hooldustööde maksumus on tõusnud ligikaudu 40 protsenti.

Lisaks avaldavad Eleringi kuludele mõju viimastel aastatel tehtud suured investeeringud, mille eesmärk on olnud suurendada võrgu läbilaskevõimet ja kriisikindlust. Muu hulgas on soetatud kriitiliste seadmete varusid ja avariitaastesüsteeme, et tulla toime ka keerulistes geopoliitilistes tingimustes.

Elering taotleb tariifide tõstmisega 12,5 eurolt 17,2 eurole megavatt-tunni kohta aastast lisatulu 25 protsenti ehk ligikaudu 24,5 miljonit eurot.

Tariifitõus puudutab otseselt Eleringi kliente – väikest hulka suurettevõtteid ja jaotusvõrguoperaatoreid, sealhulgas eelkõige Elektrilevi.

Eleringi tasu moodustab praegu keskmise kodutarbija elektriarvest 5,9 protsenti. Näiteks 250 kilovatt-tunnise kuutarbimise puhul tähendaks hinnatõus ligikaudu 1,6 euro suurust lisakulu kuus. Suurtööstustele avalduv mõju oleks hinnanguliselt 1,1 protsenti elektri lõpphinnast.

Kui konkurentsiameti menetlus kulgeb plaanipäraselt, võivad elektri ülekande uued võrgutasud jõustuda 2026. aasta esimeses kvartalis.

https://www.err.ee/1609740600/elering-tahab-tosta-elektri-vorgutasu-37-6-protsenti

—

Eestlased penne ei loe, aga võib-olla on hea teada, mis meie ümber toimub.

by euphoricscrewpine

21 comments

  2. TLDR: Elering (mitte Elektrilevi) tahab tõsta võrgutasu 0,005€/kWh võrra. Väikese 250 kWh tarbimise korral tähendab see 1,6€ lisakulu.

  7. Eks see oli teada, et paneelide ja tuulikutest toodetud elektri balanseerimiseks kulub palju raha. Ükski kiirelt reageeriv jaam ei suuda elada nii, et 2 tundi päevas toodab elektrit ja ülejäänud aja seisab niisama ja sellise loogikaga veel odavalt turule tulla. Inimesi tuleb ikka samamoodi palgal hoida ja remonti tahavad ka need asjad saada isegi kui töötavad 10% aastast ainult. Balanseerimise turul hinnad kõiguvad pluss paarist tuhandest ja ka paari tuhandese miinuseni. Teist küll nüüd vähem, kuna paneele ja tuulikuid juba süsteemis piisavalt mis afr süsteemiga liitunud. Kõik need balanseerimise kulud taob kinni võrguoperaator.

  10. “Oleme siin klientide tagasisidet uurinud ja selgub, et kliendid ise soovivad kõrgemat võrgutasu maksta. On isegi avaldusi saadetud, et võrgutasu võiks veel suurem olla. Seega tulles vastu klientide soovidele tõstame hindu jälle/veel…”

    /s

  12. Väga pikka aega on rääkinud, kuida ssee kõik toob hinda alla!!! aga 20 aastat on ainult elektri hind kasvanud.

  13. kui reform ükskord eestiga lõpetab, siis see auk küll enam kokku ei tõmba

  14. Ma ei julge enam peeretadagi, iga kord kuskil midagi läheb kohe kallimaks, tunnen, et mina olengi kõikides hinna -ja maksude tõusudes süüdi.

  15. Tõstame elektri hinda, sest elekter on liiga kalliks läinud type beat.

  16. “Taastuvenergia tõttu”
    The gift that keeps on giving.

  17. Taastuvenergia=rämpselekter. Keegi peab kinni maksma võrku inertsi andmiseks kasutatavad seadmed ning soojuselektrijaamad, mis enamus ajast seisavad.

  19. Tõstavad igat asja “natuke” et näe see nii vähe tõstab et mis ikka aga kokku keegi neid arve lüüa ei taha…

  20. Vähendage kodus peakaitsme suurust ja paigaldage akupank. Akud olgu börsi juhtimisega ja konfigureeritud võimaldama varasema peakaitsmega võrdset tarbimist. Odava elektri ajal laeb väikese vooluga akud täis ja kui kodus olete siis toimivad elektriseadmed akupanga pealt. Süsteemi saab samuti lisada paneelid, tuuliku või generaatori – olenevalt elukoha võimalustest.

    Nii saab reaalselt raha kokku hoida, sest esiteks saab lõigata kasu odavast elektrist ja teisest küljest on püstitasu väiksema peakaitsme korral madalam. Elumajas on suurem osa koormusest enamuse ajast tiksumas tühja lihtsalt, et oleks voolureservi – lülitada samaaegselt sisse elektripliit ja keedukann.

    Kirjeldatud süsteemi soetamiseks on tihtilugu saadaval ka toetused ja laenu käendused.

  21. Selliste uudiste peale hakkan ma alati nostalgitsema aega (2020-2021), kui mu elektriarve oli iga kuu 7€.. Praegu juba maksan 55€ 🙁

Comments are closed.