“Ka selgus, et kasvanud on nende inimeste arv, kes oma palgast välja ei veagi ja peavad äraelamiseks käiku laskma säästud või võtma laenu. Niisuguseks hindas oma pere seisu aasta tagasi 15 protsenti vastanutest, tänavu juba 20 protsenti ja prognoos näitab, et aasta lõpuks arvab nii juba neljandik Eesti peredest.”
Mis hetkel saadakse aru leegid pole enam ühes toas vaid kogu hoone on ohus?
Ega palju puudu pole kui pool maja põleb üks turbulentsem olikord veel ja koik
See vahe või lõhe tegelikult on ju keskklassi ärakukkumisest.
Kes suutis, tõusis rikaste sekka, aga enamus ikkagi vajub vaeste sekka.
Kahjuks Eestis kihistumine suureneb. Üks lahendus sellele oleks madalate sissetulekutega inimeste sisetulekute kasvatamise soodustamine. Ehk siis miinimumpalga kiirendatud tõus, tulumaksuvaba miinimumi tõus ja pensionide jätkuv indekseerimine koos võimalusel pensioni baasosa erakorralise tõusuga.
Miinimumpalga tõus on riigieelarvele positiivse mõjuga, sest avalikus sektoris miinimumpalga teenijaid peaaegu pole, küll aga tähendab miinimumpalga kasv erasektoris suuremaid maksulaekumisi riigikassasse. See maksulaekumise kasv kaalub üles ka miinimumpalgaga indekseeritud toetuste kasvu, vähemalt senine praktika on selline olnud, kui vaadata eelmiste RES-ide ja riigieelarvete seletuskirju.
Tulumaksuvaba miinimumi tõus kõigile on aga riigi jaoks ülikulukas meede, nt ainuüksi maksuküüru kaotamine läheb riigile maksma ca 500 miljonit eurot aastas, kui usaldada rahandusministeeriumi RK2023 eel valminud valimisprogrammide analüüsi (meedias levinud 300 miljoni euro number käib tulumaksuvaba miinimumi tõusu ja 2%-lise tulumaksumäära tõusu koondmõju kohta – viimane osaliselt korvab esimese mõju riigieelarvele).
Siin saaks kaaluda nt lisatulumaksuvaba miinimumi madalapalgalistele, aga see oleks sisuliselt uues kuues maksuküüru taaskehtestamine, mis põhjustaks jälle palju vaidlusi ja kisa. Nt, et kuni 1500€ kuupalgani oleks maksuvaba 900€ ja siis kuskil 2500€ kuupalga juures see langeks sammhaaval tagasi 700€ peale ja jääks edasi 700€ peal püsima.
Aga selline skeem vähemalt oleks odavam kui absoluutselt kõigile 900€ kuus maksuvabaks tegemine.
Ka pensionide erakorraline tõstmine on väga kulukas meede (kui seda just mitte teha nagu EKREIKE tegi 2020. aastal – [erakorraline pensionitõus oli toona 7€ kuus](https://www.err.ee/992116/seitsmeeurone-erakorraline-pensionitous-labis-esimese-lugemise)). Küll saaks kaaluda rahvapensioni senisest suuremat tõusu – selle saajaid on terve Eesti peale ainult ca 2 900 inimest. Siin hakataks rääkima küll nn moral hazardist, aga vaevu kuigi paljud tõesti on siukesed tööpõlgurid, et nad loodavad elada töötamata varsti juba 70. eluaastani, et seejärel “nautida” ilma piisava staažita ainult rahvapensioni. Pigem ikka oleks see meede suunatud praeguste rahvapensioni saajate olukorra parandamiseks, et nad ei peaks iga kuu käima vallamajas toimetulekutoetust taotlemas. Hoiab bürokraatia pealt kokku ka.
Saab ka rääkida toiduainete KM langetamisest jms, aga kahjuks ikka kõik see nõuab raha. Kuigi ainult konkreetsete põhitoiduainete gruppide KM langetamine oleks odavam kui kogu toidule madalama KM määra kehtestamine.
Katteallikatest rääkides, siis usun, et keegi, kes mind siin on lugenud, ei üllatu, kui ma toon välja klassikalise ettevõtete tulumaksu kogu kasumilt (aga see-eest praegusest ettevõtete tulumaksust veidi madalama määraga), mõistlike määradega astmelise tulumaksu (nt alates kahekordsest keskmisest palgast) ja kinnisvaramaksu kommertskinnisvarale (mitteeluruumidele).
Oi huvitav miks küll. Ma küll üldse ei oska öelda miks see nii võib küll olla…
Ligi-Jürks ütleb selle peale, et ärge vinguge.
Vaesed on alati eksisteerinud. Olenevalt majanduslikust olukorrast: need vaesed, kas paljunevad või vähenevad, aga lõplikult pole neist keegi kunagi lahti saanud. Riik peaks olema erakordselt rikas, et maksta igale kodanikule lihtsalt eksisteerimise eest palka, umbes nagu nii mõnigi nafta riik käitub oma kodanike suhtes. Muidugi, mida nad siis teevad, kui see ressurss neil otsa saab? See on hea küsimus, kuna nii mõnigi naftakunn võib oma staatuse kadumise tõttu hoopis leida oma pea oma kehast eraldatuna. Üks on kindel, et seni kuni kapitalismile on vajadust jääb meie tore toolimäng koos muusikaga, vaatamata populistlikele lubadustele erinevatelt parteidelt, siiski kehtima.
Kas teie olete see loll, kes usub populiste ja arvab, et keegi suudab seda probleemi kuidagimoodi ka lahendada? Vaata, see on palju tähtsam küsimus, kuna kui lolle oleks vähem, siis ehk hakkaks keegi ka reaalselt tööle ja üritatakse ka ressurssipuudulikusele lahendust leida – muidugi see eeldab ca. 100 aastat ette mõtlemist ja tulevikuplaanide tegemist, aga noh muidugi meie 4 aasta tsükkel jääb siin erakordselt hätta, kuna rahvas on loll ja sama loll ka selle lolli kollektiivi esindajad, kes iga 4 aasta tagant mingit muinasjuttu jahvatama hakkavad.
TL;DR: Rahvas on lihtsalt kollektiivselt idioodid. Midagi pole teha.
9 comments
“Ka selgus, et kasvanud on nende inimeste arv, kes oma palgast välja ei veagi ja peavad äraelamiseks käiku laskma säästud või võtma laenu. Niisuguseks hindas oma pere seisu aasta tagasi 15 protsenti vastanutest, tänavu juba 20 protsenti ja prognoos näitab, et aasta lõpuks arvab nii juba neljandik Eesti peredest.”
Mis hetkel saadakse aru leegid pole enam ühes toas vaid kogu hoone on ohus?
Ega palju puudu pole kui pool maja põleb üks turbulentsem olikord veel ja koik
See vahe või lõhe tegelikult on ju keskklassi ärakukkumisest.
Kes suutis, tõusis rikaste sekka, aga enamus ikkagi vajub vaeste sekka.
Kahjuks Eestis kihistumine suureneb. Üks lahendus sellele oleks madalate sissetulekutega inimeste sisetulekute kasvatamise soodustamine. Ehk siis miinimumpalga kiirendatud tõus, tulumaksuvaba miinimumi tõus ja pensionide jätkuv indekseerimine koos võimalusel pensioni baasosa erakorralise tõusuga.
Miinimumpalga tõus on riigieelarvele positiivse mõjuga, sest avalikus sektoris miinimumpalga teenijaid peaaegu pole, küll aga tähendab miinimumpalga kasv erasektoris suuremaid maksulaekumisi riigikassasse. See maksulaekumise kasv kaalub üles ka miinimumpalgaga indekseeritud toetuste kasvu, vähemalt senine praktika on selline olnud, kui vaadata eelmiste RES-ide ja riigieelarvete seletuskirju.
Tulumaksuvaba miinimumi tõus kõigile on aga riigi jaoks ülikulukas meede, nt ainuüksi maksuküüru kaotamine läheb riigile maksma ca 500 miljonit eurot aastas, kui usaldada rahandusministeeriumi RK2023 eel valminud valimisprogrammide analüüsi (meedias levinud 300 miljoni euro number käib tulumaksuvaba miinimumi tõusu ja 2%-lise tulumaksumäära tõusu koondmõju kohta – viimane osaliselt korvab esimese mõju riigieelarvele).
Siin saaks kaaluda nt lisatulumaksuvaba miinimumi madalapalgalistele, aga see oleks sisuliselt uues kuues maksuküüru taaskehtestamine, mis põhjustaks jälle palju vaidlusi ja kisa. Nt, et kuni 1500€ kuupalgani oleks maksuvaba 900€ ja siis kuskil 2500€ kuupalga juures see langeks sammhaaval tagasi 700€ peale ja jääks edasi 700€ peal püsima.
Aga selline skeem vähemalt oleks odavam kui absoluutselt kõigile 900€ kuus maksuvabaks tegemine.
Ka pensionide erakorraline tõstmine on väga kulukas meede (kui seda just mitte teha nagu EKREIKE tegi 2020. aastal – [erakorraline pensionitõus oli toona 7€ kuus](https://www.err.ee/992116/seitsmeeurone-erakorraline-pensionitous-labis-esimese-lugemise)). Küll saaks kaaluda rahvapensioni senisest suuremat tõusu – selle saajaid on terve Eesti peale ainult ca 2 900 inimest. Siin hakataks rääkima küll nn moral hazardist, aga vaevu kuigi paljud tõesti on siukesed tööpõlgurid, et nad loodavad elada töötamata varsti juba 70. eluaastani, et seejärel “nautida” ilma piisava staažita ainult rahvapensioni. Pigem ikka oleks see meede suunatud praeguste rahvapensioni saajate olukorra parandamiseks, et nad ei peaks iga kuu käima vallamajas toimetulekutoetust taotlemas. Hoiab bürokraatia pealt kokku ka.
Saab ka rääkida toiduainete KM langetamisest jms, aga kahjuks ikka kõik see nõuab raha. Kuigi ainult konkreetsete põhitoiduainete gruppide KM langetamine oleks odavam kui kogu toidule madalama KM määra kehtestamine.
Katteallikatest rääkides, siis usun, et keegi, kes mind siin on lugenud, ei üllatu, kui ma toon välja klassikalise ettevõtete tulumaksu kogu kasumilt (aga see-eest praegusest ettevõtete tulumaksust veidi madalama määraga), mõistlike määradega astmelise tulumaksu (nt alates kahekordsest keskmisest palgast) ja kinnisvaramaksu kommertskinnisvarale (mitteeluruumidele).
Oi huvitav miks küll. Ma küll üldse ei oska öelda miks see nii võib küll olla…
Ligi-Jürks ütleb selle peale, et ärge vinguge.
Vaesed on alati eksisteerinud. Olenevalt majanduslikust olukorrast: need vaesed, kas paljunevad või vähenevad, aga lõplikult pole neist keegi kunagi lahti saanud. Riik peaks olema erakordselt rikas, et maksta igale kodanikule lihtsalt eksisteerimise eest palka, umbes nagu nii mõnigi nafta riik käitub oma kodanike suhtes. Muidugi, mida nad siis teevad, kui see ressurss neil otsa saab? See on hea küsimus, kuna nii mõnigi naftakunn võib oma staatuse kadumise tõttu hoopis leida oma pea oma kehast eraldatuna. Üks on kindel, et seni kuni kapitalismile on vajadust jääb meie tore toolimäng koos muusikaga, vaatamata populistlikele lubadustele erinevatelt parteidelt, siiski kehtima.
Kas teie olete see loll, kes usub populiste ja arvab, et keegi suudab seda probleemi kuidagimoodi ka lahendada? Vaata, see on palju tähtsam küsimus, kuna kui lolle oleks vähem, siis ehk hakkaks keegi ka reaalselt tööle ja üritatakse ka ressurssipuudulikusele lahendust leida – muidugi see eeldab ca. 100 aastat ette mõtlemist ja tulevikuplaanide tegemist, aga noh muidugi meie 4 aasta tsükkel jääb siin erakordselt hätta, kuna rahvas on loll ja sama loll ka selle lolli kollektiivi esindajad, kes iga 4 aasta tagant mingit muinasjuttu jahvatama hakkavad.
TL;DR: Rahvas on lihtsalt kollektiivselt idioodid. Midagi pole teha.
Paadi ots on veel õhus ja kuiv. Kiiret pole.
https://preview.redd.it/pl51durqppbf1.jpeg?width=1485&format=pjpg&auto=webp&s=88bfbcafecee77cdc8fe2519e932498a00405715
Comments are closed.