Eesti vanglakohtadest on umbes pooled tühjad ja nende rentimise vastu on lisaks Rootsile on huvi tundnud mitu riiki, kuid takistuseks võib saada Eesti enda võimekus välismaa vange vastu võtta.
Justiitsministeerium tõdeb, et vabu konge on kõigis kolmes Eesti vanglas, kuid kindlaid plaane nende väljarentimiseks veel ei ole. Kolme vangla peale on meil kokku 3000 kohta ja neist vaid ligi pooled on täidetud.
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse ütleb, et kuna Eesti kinnipeetavate arv on jätkuvalt rekordiliselt madal, siis ruumi on meil nii Tartu, Tallinna kui Viru vanglas. Küsimus on aga töötajates ja võimekuses. Tulevikus ei saa loomulikult teisi kokkuleppeid välistada, kuid praegu keskendutakse juba allkirjastatud Rootsi lepingu täitmise ettevalmistamisele.
“Ma ikkagi arvan, et järgmise aasta teises pooles oleks esimene võimalik aeg, millal Rootsi kinnipeetavad võiksid jätkata oma karistuse kandmist Eestis,” ütles Kuuse.
Asekantsleri kinnitusel on juba tehtud kaitsepolitsei ning politsei- ja piirivalveametiga tihedat koostööd, et maandada võimalikke julgeolekuohte. Eesti saab kontrollida vangide tausta ja vajadusel neid ka hiljem tagasi saata. Samuti ei tooda siia väga keerulise kriminaalse või vaimse taustaga inimesi. Kokku võib Rootsi siia saata kuni 600 kinnipeetavat ja igaühe eest makstakse umbes 8500 eurot kuus.
Endise siseministri, praegu opositsioonis oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimehe Lauri Läänemetsa arvates teeb valitsus Eestist odava allhanke maa ja see on majanduslik lõks.
“Kui teiste riikide majanduses või riikide vahelises olukorras midagi juhtub, siis seda teenust enam võib-olla ei osutata ja Eesti majandusse tekib auk. Minu arvates täiesti vale sound,” leidis Läänemets.
Lisaks julgeolekule muretseb Läänemets ka tervishoiu pärast.
“Me peame oma inimesi hakkama leidma, kes hakkavad seal tervishoiuteenuseid osutama. Eestis vaimse tervise abi me ei suuda oma inimestele pakkuda, sellepärast et on inimeste puudus, et ükspuha, kui palju mõni teine riik Eestile maksab, probleemi pole võimalik lahendada, sest pole kvalifitseeritud inimesi. Valitsus ei tohiks teha selliseid otsuseid, mis teisest otsast Eesti ühiskonda sööma hakkavad,” rääkis ta.
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler lükkas sellised kahtlused ümber.
“Me ei konkureeri minu hinnangul ikkagi tavapäraste tervishoiuteenustega. Loomulikult võib ju öelda seda, et ühte või teist teenust võiks kuskil koomale tõmmata. Teistpidi jällegi, meil on täna küsimus regionaalselt ka töökohtades, et sisuliselt on vanglateenistus ju valiku ees alates 2027. aastast, et kas 200 töökohta vähem või loome 200 töökohta sinna piirkonda juurde,” ütles Kuuse.
Ta ei nõustunud ka Läänemetsa kriitikaga, et professionaalsed vanglateenistujad hoitakse välisriigile teenuse osutamisega eemale politsei ja kaitseväe ridadest.
“Päris nii see muidugi ei ole, et üks-ühele meie kõik vanglateenistujad saaksid asuda tööle kaitseväkke ja politseisse ja vastupidi, sest meil on vaja väga erinevaid kompetentse, alates sotsiaaltööst ja psühholoogiast, kuni siis valvurini,” selgitas asekantsler.
Kuuse sõnul on suurem mure see, kuidas siseturvalisusesse üleüldse inimesi juurde tuua.
Eesti vanglakohtade rentimise vastu on huvi tundnud mitu NATO riiki peale Rootsi, millega on leping sõlmitud ja see vajab nüüd mõlema riigi parlamendi heakskiitu. Teiste seas näiteks Holland, kellega läbirääkimistesse ei jõutud, aga ka Soome ja Ühendkuningriik.