(ei saa delfit osta, vaja tervisekassa jaoks makse maksta)
Pangad peavad rohkem maksma? Muidugi mitte.
Alustada võiks riigikogust – kõik hüved elimineerida, palk keskmiseks.
Peaks mitu miljonit aastas vabanema.
“Pigem vajame arusaamist, mis meie elus nii viltu on, et vaimse tervise probleemid üha suurenevad” – ei tea jah milles asi on…
Ja maagiliselt justkui mingi “ref” maksuküüri kautamise peale kohe tuleb 500 milli – sittagi ta tuleb.
“ümbrikupalga saajatele ja maksjatele või maksudega nihverdajatele tahaks südamele panna” – hahah, siin kas pole südametunnistust, või on maksud piisavalt kõrged, et paneb inimesed tulu peitma juba.
“kogub raviraha enda sihtotstarbelisele kontole” – kui ma suuudan sinna maksta ja koguda, siis ma suudan juba ravi eest ka maksta.
Keskerakond pakkus häid lahendusi.
Peamine probleem on minu arust see, et riikliku tervishoiusüsteemi osi juhitakse kui äriühinguid. Kui tervishoiusüsteemi lisarahastust leitakse, siis muu saamaks jäädes ei muutu suures plaanis midagi, sest selleks, et kasumit maksimiseerida, tõstetakse vaikselt hindu edasi.
Viimane aeg mõned astmed tekitada Eesti maksusüsteemi ja ka hüvitiste jaotamisse.
– Isegi meedias on olnud pensionäre, kes tunnistavad, et ei vaja tegelikult sellises suuruses pensionit nagu riik maksab. Võiks olla vaba valik loobuda riiklikust pensionist, võiks selle eest nt väike tunnusmärgi anda vms et oled toetanud oma riikliku pensioniga teisi kehvemas seisus pensionäre
– Kristi Saare on korduvalt avalikult rääkinud, et tema ja tema jõukad sõbrad peaksid maksma rohkem makse. Sealhulgas võiks luua rohkem varamakse.
– Miks maksavad Eesti jõukaimad sama raha tervishoiuteenuste eest nagu Eesti vaeseimad? Eestis on parim võimalik arstiabi Haigekassa poolt hüvitatud ja seda väga paljudele, kes jaksaksid tegelikult mingisugust ravikindlustuse preemiumit maksta
Ma arvan, et isegi kui need lahendused tehtaks vabatahtlikuks, siis leiduks Eestis inimesi kes oleksid huvitatud rohkem panustama, kuna võimalused on lihtsalt palju suuremad.
Ehitame aga hiiglaslike haiglaid juurde.
Perearstisüsteemi asendamine tehisintellektiga.
Riiklike sotsiaalapteekide võrgustik, kus odavaid ravimeid ostetakse otse tootjalt.
Eutanaasia ja raskelt haigete ravimisest keeldumine.
Rohkem kohti ülikoolis arstiteaduse õppimiseks.
Astmeline tulumaks.
Siit kommentaaridest on hästi näha, et mitte midagi riigis ei muutugi, kui need, kes teenivad 50 000€ aastas arvavad, et räägitakse neist, kui on vaja kõvasti makse hakata tõstma. Samal ajal teised 50k teenivad arvavad, et nende rahakoti kallale kindlasti ei tohiks minna. Või räägitakse sellest, kuidas pensionäridel pensionit koomale tõmmata. Meie ühiskondlik probleem seisneb vist selles, et vaesed peavad ennast ise keskklassiks ja keskklass peab ennast rikasteks. Riik ei tohikski esimeses järjekorras selliste inimeste poole vaadata, kui on vaja makse tõsta. Pigem vaadata ettevõtte tulumaksu poole, pankade poole ja sinna kus päriselt märkimisväärne raha liigub. Ja no kui tavainimese kallale minna, siis pange need manipedi ja juuksuritädid, plaatijad, autoremonditöökojad, ehitajad oma sularahatehingutelt makse maksma, aga puudujääki ka see ei kata.
• Rahastamismudeli muutmine:
Riik võib suunata olemasolevatest maksudest (nt käibemaks, aktsiisid) osa tervishoidu ilma uusi makse kehtestamata
• Tervisekulude läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine:
Ei vaja suuri investeeringuid, pigem poliitilist tahet ja paremat andmehaldust
• Tühistatud arstiaegade nutikas täitmine (nt app või automaatteated)
Tehnoloogiliselt lihtne lahendus, mis säästab ressurssi
• Perearstidele suurem roll diagnostikas
Võib vähendada kallite eriarstivisiitide vajadust
• Digikonsultatsioonid ja kaugvastuvõtud
Väiksem infrastruktuuri vajadus, suurem katvus, madalam kulu ühe visiidi kohta
• Otsepöördumine teatud eriarstide juurde (nt günekoloog)
Vähendab bürokraatiat ja perearstide koormust
• Noorte arstide või tudengite kaasamine kontrollitud järelevalve all
Aitab leevendada tööjõupuudust ilma täiskoormuse kuludeta
• Patsiendi enesejälgimine (nt äpp kroonilistele haigetele)
Vähem visiite, parem elukvaliteet, madalam kulu
1. Suunata olemasolevatest maksudest osa tervishoidu
Nt alkoholi- ja tubakaaktsiis, suhkrumaks, digimaks
• Isegi 0.1–0.2% SKT-st juurde annab sadu miljoneid
2. Tõsta efektiivsust
• Vähem topelttööd ja parem IT-süsteem = väiksem kulu inimese kohta
3. Avalik-partnerlus (PPP)
• Erasektoriga koostöö teatud teenustes või investeeringutes (nt IT-lahendused)
4. Euroopa Liidu fondid ja taastumisraha
• Eriti digipöörde ja ennetuse valdkonnas
5. Tervishoiuteenuste prioritiseerimine
• Raha läheb sinna, kus on suurim mõju rahvatervisele (nt krooniliste haiguste ennetus)
Probleem on selles, et avalik sektor ei suuna raha õigesti ja rahastavad ebaolulisi valdkondi (nagu ka ministrite meeletud hüved). Neil on see raha olemas aga kui 20 000€ peo alla pannakse või 4 miljonit lastefondi raha kaduma läheb, siis muidugi raha pole
10 comments
peistpinni vaestele?
(ei saa delfit osta, vaja tervisekassa jaoks makse maksta)
Pangad peavad rohkem maksma? Muidugi mitte.
Alustada võiks riigikogust – kõik hüved elimineerida, palk keskmiseks.
Peaks mitu miljonit aastas vabanema.
“Pigem vajame arusaamist, mis meie elus nii viltu on, et vaimse tervise probleemid üha suurenevad” – ei tea jah milles asi on…
Ja maagiliselt justkui mingi “ref” maksuküüri kautamise peale kohe tuleb 500 milli – sittagi ta tuleb.
“ümbrikupalga saajatele ja maksjatele või maksudega nihverdajatele tahaks südamele panna” – hahah, siin kas pole südametunnistust, või on maksud piisavalt kõrged, et paneb inimesed tulu peitma juba.
“kogub raviraha enda sihtotstarbelisele kontole” – kui ma suuudan sinna maksta ja koguda, siis ma suudan juba ravi eest ka maksta.
Keskerakond pakkus häid lahendusi.
Peamine probleem on minu arust see, et riikliku tervishoiusüsteemi osi juhitakse kui äriühinguid. Kui tervishoiusüsteemi lisarahastust leitakse, siis muu saamaks jäädes ei muutu suures plaanis midagi, sest selleks, et kasumit maksimiseerida, tõstetakse vaikselt hindu edasi.
Viimane aeg mõned astmed tekitada Eesti maksusüsteemi ja ka hüvitiste jaotamisse.
– Isegi meedias on olnud pensionäre, kes tunnistavad, et ei vaja tegelikult sellises suuruses pensionit nagu riik maksab. Võiks olla vaba valik loobuda riiklikust pensionist, võiks selle eest nt väike tunnusmärgi anda vms et oled toetanud oma riikliku pensioniga teisi kehvemas seisus pensionäre
– Kristi Saare on korduvalt avalikult rääkinud, et tema ja tema jõukad sõbrad peaksid maksma rohkem makse. Sealhulgas võiks luua rohkem varamakse.
– Miks maksavad Eesti jõukaimad sama raha tervishoiuteenuste eest nagu Eesti vaeseimad? Eestis on parim võimalik arstiabi Haigekassa poolt hüvitatud ja seda väga paljudele, kes jaksaksid tegelikult mingisugust ravikindlustuse preemiumit maksta
Ma arvan, et isegi kui need lahendused tehtaks vabatahtlikuks, siis leiduks Eestis inimesi kes oleksid huvitatud rohkem panustama, kuna võimalused on lihtsalt palju suuremad.
Ehitame aga hiiglaslike haiglaid juurde.
Perearstisüsteemi asendamine tehisintellektiga.
Riiklike sotsiaalapteekide võrgustik, kus odavaid ravimeid ostetakse otse tootjalt.
Eutanaasia ja raskelt haigete ravimisest keeldumine.
Rohkem kohti ülikoolis arstiteaduse õppimiseks.
Astmeline tulumaks.
Siit kommentaaridest on hästi näha, et mitte midagi riigis ei muutugi, kui need, kes teenivad 50 000€ aastas arvavad, et räägitakse neist, kui on vaja kõvasti makse hakata tõstma. Samal ajal teised 50k teenivad arvavad, et nende rahakoti kallale kindlasti ei tohiks minna. Või räägitakse sellest, kuidas pensionäridel pensionit koomale tõmmata. Meie ühiskondlik probleem seisneb vist selles, et vaesed peavad ennast ise keskklassiks ja keskklass peab ennast rikasteks. Riik ei tohikski esimeses järjekorras selliste inimeste poole vaadata, kui on vaja makse tõsta. Pigem vaadata ettevõtte tulumaksu poole, pankade poole ja sinna kus päriselt märkimisväärne raha liigub. Ja no kui tavainimese kallale minna, siis pange need manipedi ja juuksuritädid, plaatijad, autoremonditöökojad, ehitajad oma sularahatehingutelt makse maksma, aga puudujääki ka see ei kata.
• Rahastamismudeli muutmine:
Riik võib suunata olemasolevatest maksudest (nt käibemaks, aktsiisid) osa tervishoidu ilma uusi makse kehtestamata
• Tervisekulude läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine:
Ei vaja suuri investeeringuid, pigem poliitilist tahet ja paremat andmehaldust
• Tühistatud arstiaegade nutikas täitmine (nt app või automaatteated)
Tehnoloogiliselt lihtne lahendus, mis säästab ressurssi
• Perearstidele suurem roll diagnostikas
Võib vähendada kallite eriarstivisiitide vajadust
• Digikonsultatsioonid ja kaugvastuvõtud
Väiksem infrastruktuuri vajadus, suurem katvus, madalam kulu ühe visiidi kohta
• Otsepöördumine teatud eriarstide juurde (nt günekoloog)
Vähendab bürokraatiat ja perearstide koormust
• Noorte arstide või tudengite kaasamine kontrollitud järelevalve all
Aitab leevendada tööjõupuudust ilma täiskoormuse kuludeta
• Patsiendi enesejälgimine (nt äpp kroonilistele haigetele)
Vähem visiite, parem elukvaliteet, madalam kulu
1. Suunata olemasolevatest maksudest osa tervishoidu
Nt alkoholi- ja tubakaaktsiis, suhkrumaks, digimaks
• Isegi 0.1–0.2% SKT-st juurde annab sadu miljoneid
2. Tõsta efektiivsust
• Vähem topelttööd ja parem IT-süsteem = väiksem kulu inimese kohta
3. Avalik-partnerlus (PPP)
• Erasektoriga koostöö teatud teenustes või investeeringutes (nt IT-lahendused)
4. Euroopa Liidu fondid ja taastumisraha
• Eriti digipöörde ja ennetuse valdkonnas
5. Tervishoiuteenuste prioritiseerimine
• Raha läheb sinna, kus on suurim mõju rahvatervisele (nt krooniliste haiguste ennetus)
Probleem on selles, et avalik sektor ei suuna raha õigesti ja rahastavad ebaolulisi valdkondi (nagu ka ministrite meeletud hüved). Neil on see raha olemas aga kui 20 000€ peo alla pannakse või 4 miljonit lastefondi raha kaduma läheb, siis muidugi raha pole
Comments are closed.