Meenutus sellest, kuidas “ausal inimesel pole midagi karta”

8 comments

1. Antud juhtumist on ka seriaal tehtud “Mr Bates vs The Post Office”. ETV ka vist jooksis mingi aeg

2. Ega eesti sinnapoole tüürib kuidagi on vaja ju raha riigile saada “töötava” süsteemiga. Kui sealt hiljem viga avastatakse siis öeldakse oih keegi ei vastuta ja minnakse vanatviisi edasi…

3. Mulle jäi arusaamatuks, kas süüdimõistmisel keegi käsitsi ei kontrollinud neid asju üle?

   Automatiseerimine pole süüdi, kui inimesed rumalad on.

4. Mina isiklikult olen väga skeptiline TI kasutamise osas. Jah, ta on väärt abimees pisikeste lihtsate koodijuppide kirjutamisel ja mingite X teemade lahti seletamisel. Aga see Alar Karise välja hüüdud tiigrihüpe 2, mille raames seda hakatakse laialdaselt koolides kasutama… See on lollus.

5. Hollandis oli sarnane lugu, ainult seal arvutiprogramm süüdistas lastetoetuste “alusetus” saamises mitukümmend tuhat pere. Ning ainuüksi masina teate alusel hakati neid peresid kohtus menetlema, kohtutäiturid reipalt nõudsid “alusetult saadud toetused” sisse jne.

   Ning samuti läks vaja mitu aastat venimist ja varjamist kuniks tõde tuli päevavalgele: algoritm eksis ja ametnikud ja kohtud usinalt peedistasid selle alusel süütuid inimesi.

   [https://en.wikipedia.org/wiki/Dutch_childcare_benefits_scandal](https://en.wikipedia.org/wiki/Dutch_childcare_benefits_scandal)

6. Kohutav lugu ja kindlasti kordub kus iganes. See näitab kui julm ja ülbe on süsteem! Tegelikult oli see lihtsalt kõrgete ülemuste mugavus! Nad ei viitsinud auditeerimist tellida vaid lihtsam oli see raha välja peksta üksiku inimese käest. Teda ei huvitanud kust raha tuleb pea asi et nr klapiks! Julm-julm-julm…

7. Ma olen artikliga nõus aga tasub tähele panna, et päris tõde on ikkagi detailides. Kirjeldatud olukorras polnud eksimus mitte tehnoloogiline vaid ikkagi inimlik. Väga lihtsalt öeldes kellelgi oli liiga pohhui, et asja lähemalt uurida. Kas olid spetsialistid olemas kes konkreetsete näidete peal oleks saanud logides, koodis või kuskil mujal uurida, kas tulemus on õige või mitte? Kindlasti oli aga mingi ülemus ei andnud korraldust sellega tegeleda. Mingist hetkest edasi muutus see ilmselt juba äriliseks küsimuseks tarkvara tootnud firmale, et kui kõva on maine ja rahaline kahju kui nad seda eitavad olenemata sellest, et nad võib-olla ise teadsid, et neil on mingi viga.

   Selliste üldiste väidete viga, on see, et mingi Karen kes nendest nüansi vahedest aru ei saa võtab selle kui üldiselt tõese väite ja kahtleb igasuguses tehnoloogias ***veel rohkem*** ja süüdistab ka tehnoloogiat sellistes asjades mis on tehnoloogiliselt võimatud. A la minu laps ei saanud küll mu krediitkaardi andmeid kätte ja on ingel. Süsteem ise võttis need andmed mu netflixi kontolt mu lapse xboxi kontole.

   Või Karen, kellel on täiesti mehaanilise ühendusega pedaalidega auto süüdistab et auto kiirendas/pidurdas ise sest ta on kuulnud, et fly by wire Teslad võivad ise kiirendada ja pidurdada. Teeb kasvõi kohtu case sest ta on veel artikleid lugenud, et tehnoloogia eksib, kõike muud, et enda viga tunnistada.

   Ehk mu point on selles, et sellised infokillud võiks rõhuda eelkõige inimlikele puudujääkidele mitte tehnoloogilistele. Tehnoloogia ju töötas – küll puudujääkidega aga inimese asi on need puudujäägid tuvastada ja kõrvaldada ning siis oleks ju potentsiaalselt väga hea lahendusega tegu olnud.

8. Tehisintellekt tehisintellektiks, kui ikkagi üle piirkiiruse sõidetakse, pilt on olemas ja kaamera taadeldud pole seal midagi kobiseda.

   või mis “tehisintellekt-trahvimasinat” mõeldud on?

Comments are closed.