See on praegu kuum teema.
Esmalt ütlen, et oleb väga liberaalne inimene. Tegelen ettevõtlusega ega toeta populismi.
Aga iga kord räägitakse, et kui me langetame toidukaupade käibemaksu, siis hinnad tegelikult ei lange.
Kui me langetame toiduainete käibemaksu, siis restoranid ja jaemüüjad tõstavad kohe hindu, et suuremat kasumit teenida. Ja siis riik ei saagi mingit tulu. See on tavaliselt see mida kuuleme.
1) Restoranid ja ketipoed ei teeni palju kasumit. Nende marginaal on väga madal. Seega suurem kasum aitaks just madalapalgalistel saada suuremat palgatõusu. Lisaks aitaks see turismile kaasa. Seega see pind on laiem.
2) Miks peaksid hinnad tõusma kui tarbimine suureneb? Ehk siis suureneb ka kasum. Hindu pole võimalik tõsta eriti kui meil on siin nii tihe konkurents.
3) Ma just tulin Soomest. 80-90% toidukaupadest on sama hinnaga või isegi veidi odavamad kui Eestis. Sealhulgas Soome kõrgemad palgad. Aga toidukaupade käibemaks on madalam. Soomlaste ostujõud on kõrgem. Miks seal pole ahned kaupmehed hindu tõstnud?
Üks lahe link ka (kuigi väga vana)
Toona langetati Soomes toidukaupade käibemaksu mitu protsendipunkti (nt 17 % → 12 %). Uuringud näitasid, et hinnad langesid keskmiselt 5,2–5,7 %, mis viitab üsna kõrgele ülekandemäärale
Lätis ja Portugalis vähendati samuti toidukaupade käibemaksu ning hinnad langesid samavõrra. Ärme nüüd ütle, et Eesti on jälle mingi erand.
4) Kui käibemaks alaneb aga suureneb tarbimine, siis riik ei jäägi eriti kahjumisse. Kõrgemad palgad, kasum ja suurem konkurentsivõime on meile pigem kasulikud kui kahjulikud. Toome Soome turstid tagasi Eestisse!
Mis on teie arvamus sellest? Ei küsi erakondliku eelistust. Miks olete poolt või vastu?
by SnooHedgehogs5162
10 comments
Eestis võtaks langusest tekkiva hinnavahe endale kauplused ja kirjutaks endale kasumiks. Sest nii saab ja miks nad ei peaks.
Vaata näiteks, mis toimub meie tanklates suurte maailmaturu hinnalanguste ajal. Täpselt sama nähtus.
Probleem ei ole maksud.
Probleem on , Et riigikassat täidab ainult tulu ja käibemaks, sest meil ei ole riigi ettevõtteid mis ise kasumit teeniks.
Seega seniks kuniks Riik ise ei otsusta luua teisi tuluallikaid peavad nad ainult maksudest elatuma.
Norra ja araabia on aru saanud juba et Petrodollar on scam ja selle asemel on investeerinud suveräänsetesse fondidesse mis prindib ise raha selle asemel, et koguda tulu maksudelt.
Meie poliitiline “eliit” on “hariduse” saanud allikatest, kus reaalse majanduse asemel on pähe lükatud poliittõdesid. Ligi on lihtsalt jäämäe veepealne osa, kuid “mulle näib”, et tema lihtsakoeline lähenemine majanduse ja tarbimise ja kodanikuühiskonna omavaheliste seoste mõtestmisel iseloomustab suhteliselt kõiki +50 poliitikuid. Kardan, et noorematel poliitikutel pole sedagi.
Kui järele mõelda, kas Eestis on võimalik reaalselt saada majandusharidust, mis võimaldaks riigi majandust sisuliselt juhtida?
See “hinnad ei lange, kui käibemaksu langetada” on juba muutunud sisutuks mantraks, mida kordavad inimesed, kes ise absoluutselt asja ei valda ja reformierakonna poliitikud.
Juba praegu on Eestis hinnatõusudest tekkinud toidukaupade tarbimise vähenemine. Ostetakse pakkumistega ja välismaist toidukaupa, eesti toidukauba tarbimine on langenud. See näitab, et hinnatase käib inimestele üle jõu. (Hinnad tõusid liigselt ka statistikaameti tehtud viga tarbijahinnaindeksi arvutamisel, mille tulemusel tõstsid poed hindu enam, kui oleks pidanud.)
Seega ruumi trabimise kasvuks hindade langemisel on. Seega, nii poed kui riik saaks maksulangusest tulenevat suurenevast tarbimisest tagasi. Eesti toodete tarbimise kasv toetaks ka Eesti tootjaid ja tooks sealt kaudu tulu Eesti majandusse.
Toidupoodide ketid opereerivadki igal pool suure käibe ja suhteliselt väikeste kasumimarginaalidega võrreldes teiste äridega. Seega 2-3% kasumimarginaal toidukauba jaekaubanduses on tegelikult juba väga suur. Kogu Eesti toidu jaekaubanduse kasum 100 miljonit on sektori peale arvestatav summa meie 1,37 miljoni elanikuga riigi kohta, iga elaniku pealt said toidupoed 70 euri puhtalt kasumit. Ei ole näha, et nad veelgi hakkaks kasumit suurendama.
Soome ja Eesti on kohati võrreldamatud, sest
1) Soome turgu domineerib peamiselt 3 tegijat, millest kahe tegija turuosa on 82%. Mittetäielik konkurents, oligopoolne, kohati isegi duopoolne. Eestis on tegijaid rohkem kui 6. Tegijate koostoimemehhanismid on natuke erinevad. Eestis konkureeritakse hinnaga (nt Lidl või suured kampaaniad) või mittehinnaga (asukoht, mugavus, boonused). Seega on pott natuke keerulisem ja dünaamilisem. Soome tegijad konkureerivad hinnaga ja nagu sa oma artiklis välja tõid, siis hinnad langesid isegi rohkem kui matemaatiliselt oleks olnud vaja. Maksulangetuse matemaatiline mõju oleks olnud ~4,3%, aga oli rohkem. See on hea näide duopoolsest reaktsioonimehhanismist, kus tegijad konkureerivad hinna pärast, mistõttu hind langes konkurentsisurve tõttu rohkem, püüdes saavutada kõige odavama keti tiitlit.
2) Eesti ja Soome valitsus on erinevad. Soome valitsus sekkub rohkem turumajandusse kui Eesti oma. See on puhas kultuuriline aspekt. Soome valitsuse jutuga mõjutamine paneb üheaegselt surve ettevõtjatele ja teistpidi vähendab läbi kommunikatsiooni informatsiooni asümmeetriat, mis on turutõrge (tootjad teavad hindasid paremini kui tarbijad) ja aitab tarbijaid.
Kuivõrd turusituatsiooni saab läbi valitsustegevuse mõjutada, siis meie poliitiline kultuur ja institutsioonid ei soosi sellist turule sekkumist, mistõttu ei saa eeldada, et meil oleks käibemaksuerisusel selline mõju nagu Soomes. Kulukam oleks küll.
[deleted]
Kanadas toidul käibemaks Zero (0%)
Üldiselt on kogu maksundus Eestis paras klounaad. Keskmise maksumaksja rahaga riiki ehitades hoiad ainult rahva vaese.
Normaalne on (mõistlikult) maksustada tegevusi mis loomu poolest kasvavad ja juurde toodavad ehk ettevõtlust.
Eelnevad postitused kajastavad hästi me ümber toimuvat – kõrgema elatustasemega riikides on ostlemine odavam. Hea näide Šveitsis: toit alla 3%, üldine km 8,8%, riided jms tihti odavam kui Eestis, tehnika odavam, toidud poes veidi kallimad siseriikliku ja bio toodangu eelistamise tõttu. Kallis on inimteenust sisaldavad asjad nt kohvik, teater jms. Riik teenib oma raha tootmise ja ekspordi pealt (lisandväärtuse loomine).
______
Estonia relied on consumption taxes for approximately 41.3 % of its total tax revenue in 2019—placing it among the highest in Europe. Of that, VAT alone contributed 26.7 % of total tax revenue, with the remainder (15.7 %) from excise and other goods/services taxes .
Countries with the strongest reliance on consumption taxes include Hungary, Latvia, and Estonia, all above 40 %.
On average across European OECD countries, consumption taxes accounted for roughly 32.4 % of total tax revenue in 2019 .
By contrast, Switzerland had the lowest reliance on consumption taxes (~21 % of total), and most Western European countries fell in the 25 %–33 % range.
Vägapalju neid KM tasemeid teha ei saa siis on variandid kas 9% nagu raamatutel või 0%.
Reaalne oleks 9% mis teeks 50€ ostukorvi uueks hinnaks 44€. Eeldusel muidugi, et seal on kõik õiged toiduained. Kaupmees optimeerib ilmselt 45 peale.
Seega näiteks 300€ kuus toidupoodi viies saaks 30€ hinda alla tuua. Abiks ikka kui 1000€ kuus neto palka saad.
Ei, nad kohe ei tõsta, aga poole aasta kuni aasta lõikes kindlasti. Sujuvalt lükatakse mõne aastaga kogu see vahe kasumiks, sest nad kõik ütlevad, et praegu on raske. Järelikult on kasumit vaja suurendada.
Seda ei ole tegelikult nii keeruline mõista. Kohalikust redditist on nagu ajulõikus üle käinud ja omamoodi religioon sündinud, kus korraga elavad täiesti vastuolulised tõed. Ühel teemal on toidukaupmehed ahned ja kartellimeelsed, teisel teemal töötab mingi imeline ja maagiline konkurents, mis ei võimalda hindu tõsta just käibemaksu kontekstis.
Reaalsuses peab riik oma tulubaasi täitma nii ehk naa ja kui toidukaupade käibe soodustus kaupmehe taskusse jookseb, peab riik midagi muud välja mõtlema ja mina ning sina tarbijatena kaotame lõpuks topelt.
Comments are closed.