2025. aasta alguses jõustunud trahvimäära tõus tõi aasta esimesel poolel riigieelarvesse lisaraha 2,8 miljonit eurot. Ka liiklusalaste rikkumiste arv on võrreldes eelmise aasta esimese poolega tõusnud.
Keskmine rahatrahvi summa oli 2024. aasta esimesel poolel 264 eurot, tänavu on see keskmiselt olnud 470 eurot.
Trahviühiku määr kasvas kahelt eurolt neljale. Rikkumiste arv, mille eest politsei rahatrahve määras, oli 2024. aasta esimesel poolel 15 212, kokku nelja miljoni euro ulatuses.
2025. aasta samas ajavahemikus oli rahatrahviga karistatud rikkumisi 14 395 ja nende eest tegi politsei rahatrahve 6,8 miljoni euro ulatuses, näitavad politsei- ja piirivalveameti andmed.
Üks eesmärk trahvimäära tõstmisega oli vähendada rikkumiste arvu liikluses. “Üks oluline eesmärk on ennetuslik meede, et inimesed teades, kui palju on võimalik väärteo korras karistada, võiksid eeldada, et nad seda õigusrikkumist toime ei pane,” selgitas toonane justiitsminister Kalle Laanet.
Siiski on liiklusalaste rikkumiste arv tõusnud. Kui 2024. aasta esimesel poolel oli liiklusalaseid rikkumisi 43 782, siis tänavu esimesel poolaastal on olnud 46 659 rikkumist.
Politsei ülesanne on liiklusjärelvalve ja sekkumine liiklusrikkumistesse, kuid kahjuks liikluskultuur ja inimeste harjumused kiiresti ei muutu, selgitas politsei- ja piirivalveameti liikluse juht Taavi Kirss.
Politsei eesmärk on küll läheneda mittekaristuslikult situatsioonidele, näiteks rahunemispeatustega, kuid alati ei ole see võimalik, lisas Kirss.
Joobes juhtimiste arv on vähenenud 187 võrra, kuid kiiruse ületamine on tõusnud 1417 juhtumi võrra.