Normaalses riigis tegeleb selliste asjadega konkurentsiamet, aga meil on ta sama hambutu kui 2-kuune beebi.
Lõpuks ometi üks asjalik analüüs kus kõik numbritega tõestatud ja ette näidatud. Järeldada võib seda, et kui meil toiduhindade km langeks siis poed tõstaks üsna kiirelt oma marginaale ja teeniks rohkem kasumit, toiduhinnad jääks ikkagi kalliks.
Olles ise jaekaubanduse valdkonnaga tööalaselt tihedalt kokku puutunud, siis kiidan seda analüüsi. Olen ise samade asjade peale mõelnud ja trende tunnetanud. Minu jaoks on võti artikli lõpus ja seetõttu ei poolda ma ka toiduainete KM alandamist sellisel kujul. Jah, mujal riikides see võib-olla toimiks, kuid meie puhul on kiire kallinemise taga olnud palju suuremad põhjused kui lihtsalt käibemaks. Liiga palju kaubanduspinda elaniku kohta ja sellest tulenevaid ülalpidamiskulusid, mida kett peab muudkui hindadesse kirjutama.
Hiljuti võttis Rimi juht sõna, et miks kette küll taga kiusatakse ja kui nad oma hindu alla laseks, siis peaks ju poode sulgema! Mul on kodu ümber 4 Rimit – ausalt, see poleks maailma lõpp kui neid oleks 2.
Artikli lõpust:
“See on suur küsimus, mis eeldaks eraldi põhjalikku analüüsi. Eestis on palju suuri poekette, konkurents on terav. Loogiliselt peaks see hinnad alla tooma. Ent ei too, nagu näeme.
Üks hüpotees on Eesti ebanormaalselt suur kaubanduspindade maht elaniku kohta. Oleme selles vallas Euroopa liidrite hulgas koos Luxembourgi, Monaco ja San Marinoga. Kõik need moodsad müügipinnad, kõrvuti olevad kaubakeskused, sealsed rendid ja laenumaksed, remondid ja uuendused peab kinni maksma tarbija.
Sellele, kui olulisele tegurile viitas Heido Vitsur oma põhjalikus analüüsis Eesti hinnatõusust.
Hästi võttis selle hiljuti kokku ka Reigo Rusing, Balsnacki juht intervjuus Ärilehele, kus ta selgitas kalleid jaehindu järgmiselt: „Siin on kaks põhjust. Me toodame vähe ja toome veoautodega toitu sisse ning vaieldamatult on meil jaepinda Euroopa Liidus kõige rohkem, võib-olla oleme tipus isegi kogu maailmas. Jaekettide marginaalid ei ole suured, aga nende suure pinna tõttu tekkivad kulud maksab kinni tarbija.“”
EE teeb RE eest “maksupesu”. Kaamel ei olegi _kaamel_.
Ja pealegi, riik saab rohkem käibemaksu kõrge lõpphinnaga toote müügist. Nii, et Jürka on kalliste hindade üle õnnelik. Samamoodi nagu kultuuritegelased on õnnelikud suitsetajate, kasiinomängijate ja alkoholijoojate suure hulga üle, sest see täidab Kultuurkapitali.
Kõik 3 meest nii töö kui haridus väga seotud majandusega. Kõik ütlevad, et käibemaksu erisuse tekitamine toidule ei aita toiduhindu alla tuua. Äkki kuulaks ära mida haritud mehed vahepeal räägivad?
Jürgen Ligi on polariseeriv poliitik – ta on musternäidis liberaalide probleemist, et liberaalid ei oska suhelda oma valijatega või siis inimestega, kes peaksid olema nende valijad. Tegelt see ei ole nii väga liberaalide probleem vaid see on haritud inimeste probleem – me elame maailmas kus me oleme lihtsad probleemid ära lahendanud ja peame maadlema nüüd keeruliste probleemidega – keerulised probleemid vajavad keerulisi lahendusi – haritud inimestel on tihtilugu liiga vähe kannatust, et keerulisi probleeme ja lahendusi lihtsatele inimestele lahti seletada – eriti kui kõrval pekstakse trummi lahendusega, mis tundub lihtne (langetame käibemaksu) ja emotsionaalselt esimesel hetkel tundub nagu võiks ju aidata (maks läheb alla -> hind läheb alla) – aga see ei ole nii lihtne.
Juba sellel nädalal saate näha märgade silmadega jaekettide esindajaid rääkimas kuidas nad midagi ei teeni ja sisuliselt peost suhu elavad.
Kui varem oli kaubanduse osa lõpphinnast 28%, siis nüüd on 40%. Põhitoiduainete KM alandamine on hea idee, aga vägisi tundub, et ainus mis muutuks oleks kaubandusele minev lõpposa. Saaks ehk oma marginaali lõpuks 50% peale.
“Käibemaks ei ole vastus” See on ikka eriline reformarlik ajugümnastika ja objektiivselt väär. Käibemaks on üks hinna komponente. Öelda, et käibemaksul ei ole mingit mõju hindadele on umbes sama nagu öelda, et kaupluse töötajatele palga maksmisel ei ole mitte mingit mõju hindadele. Kaupluse ehitamisel ei ole ka mitte mingit mõju hindadele. Kui kaupmees ei peaks töötajatele ja kaupluse ehitajatele maksma, siis ta küsiks ikka sama hinda ja suurendaks lihtsalt selle arvelt marginaali… eksole
Väga huvitav lugemine.
Hmm. Aga kui teeks nii, et tooks loetud toodete käibemaksu alla ainult esimesele kvintiilile ID kaardi põhjal? Oleme IT riik või mis?
Ehk siis tavahinnad jäävad valdavale enamusele inimestest püsima. Seega ei saa poed niisama hindasid tõsta. Ülejäänutele kehtib vähendatud käibemaksu määr. ID kaardi põhjal, et vähendada klientide põhist petmist. Meil on kõigi ostude kontrollimine juba niigi sisse ehitatud (et keegi jumala pärast peale kella 22 õlut ei saaks osta).
Ma täpselt ei tea kuidas aga ilmselt annab see poodidele mingi võimaluse pettuseks. Samas ei tohiks see võimalik saadav summa nii suur olla, et riskida.
Tegelt me peaks Venemaa vastu kehtivad sanktsioonid lõpetama. Lihtsalt tuleb tunnistada, et meil ei lähe riigis nii hästi kui Venemaalt ei saa odavat elektrit ja odavat toitu. Isegi siis kui sanktsioonid lõpetame, siis vaevalt need sibulad meile toitu odavamalt müüvad aga see võib tekitada olukorra kus toidu ja elektri hind ei saa hüppeliselt kasvata 5 aastat järjest.
Suurepärane analüüs. Hetkel hüpotees lihtne – meil on liiga palju poode. Liiga palju poepinda. Rohkem riiuleid ei tähenda, et rohkem söödaks üldjuhul, seega on see lihtsalt lisakulu. Rohkem poode tähendab mõnevõrra seda, et ei pea kaugele minema.
Siin jääb vaid üks küsimus. Kas Eesti tarbija on nõus odavama hinna pärast liikuma kaugemale? Ma näen seda kui ainsat lahendust. Kui keegi, kel on poode vähem ja hinnad odavamad (Lidl?) saaks nüüd tarbijad endale, siis ei oleks teistel turul muud teha kui poode sulgema hakata ja oma kulusid langetama.
Just saabusin tagasi perereisilt Poola, Tatratesse ja Krakowi, ning tagasiteel hakkasime naisega arutama hindade üle. Naine küsis mu käest, et miks Poolas on tuntavalt odavam kui meil. Rääkisin siis pika jutu sellest kuidas seal on 40 miljonit inimest ja neil on suur majandus, toodavad ja ekspordivad palju jne ja kuidas meie majandus on pisike, me impordime rohkem kui ekspordime ja kuidas meil on poekettidel väga kõrge konkurents, aga siis jooksis mu mõte kinni. Kõrge konkurents peaks ju just hinda alla tooma? Väike majandus peaks ju olema kiire reageerima ja mitte ainult ülespoole. Lõpuks jäingi jänni ja ei saanud ise ka aru, miks meil nii kallis on.
Juba ammu öelnud, et nädalavahetusel ei pea kõik poed lahti olema, ülejäänud euroopa saab hakkama, küll me ka kohaneks.
Poed ei pea olema 24/7 ja poode ei pea olema nii palju. Tõesti naeruväärne kuidas mõnel ristmikul on 2-3 poodi. Viimsi ringi ümber lausa neli.
Aga ettevõtjad löövad ikka uusi poode üles ja siis peavad hindu tõstma, et uusi kulusid katta. Õnneks valitsus võtab oma tegudega tähelepanu sellelt ära.
Inimesed, aeg on rahakottidega hääletama hakata !! Võiks teha mingi lehekülje, mis jälgiks toiduainete hindu koguaeg ja kui kaupmees või kaubandus, keevitav sinna ebanormaalselt otsa siis tuua see kohe välja ja massiliselt mitte osta!!
Jaeketid aina vohavad neid poode juurde ja hinnad parimal juhul jäàvad samaks aga tegelt tõusevad
Väide, et kaubanuspindade suurem hulk hindu tõstab on intuitiivselt täiesti ebaloogiline. Mida rohkem kauplusi seda suurem konkurents ja madalamad hinnad. Kui mõni ei pea konkurentsis vastu, siis läheb pankrotti ja liiga suur kaubanduspindade probleem laheneb iseenesest.
“Ent suurim vastus küsimusele, miks poeketid ei kipu hindu alla laskma ja miks neid uhkeid kaubanduskeskusi meile nii rekordmahus ehitatakse, on see, et Eesti inimesed on seni valmis neid kulusid kinni maksma ja neid toiduaineid nii kallilt ostma. Poeketid tunnevad oma klienti paremini kui keegi teine.
Kas oleks aeg tarbijatel neid kuidagi üllatama hakata?”
Okei, viinerid jätame kõrvale, sest neid tõesti ei pea ilmtingimata tarbima. Aga sellised toiduained nagu kartul, hakkliha või liha, köögiviljad, kilepiim, leib? Jätame lihtsalt ostmata, sest siis saame poekette üllatada? Hea plaan! Suvi ju käes, sööme kõik muru, heina ja metsast mustikaid. Kui raske on aru saada, et toidu ostmine pole valik? Iga aasta uus tippklassi telefon, brändiriided, elektroonika, uus mööbel – sellised asjad, jah. Aga kartul, piim liha ja leib?
Kas Eestis üldse frantsiisi alusel toimivaid toidukette on? Kus poe juhataja on ka osanik ja kett tagab ainult logistika ja turunduse aga kasumit pead oma pinnaga teenima?
Kui kaupmehed oleks süüdi, siis puudub meil konkurents, ehk probleem, mida peaks lahendama konkurentsiamet, mis kuulub justiitsministeeriumi alla.
See artikkel on aga ehtne selekteeritud infoga propaganda, kus sopalehe kaudu jäätakse muljet, et poliitikud tahavad rahvale küllust, aga need kuradi kaupmehed.
Pole palju erinev sellest, kuidas 100a tagasi nõrgamõistuslikke käima aeti, et süüdi on hoopis paremal järjel naaber.
Aeg oleks üles ärgata, et kogu poliitiline kultuur on üdini mäda ja peale valede sealt miskit ei tule kelleltki
No misasja, käibemaks annab ju pea veerandi kogu maksumusest välja. Eks siis nii kaua kannatame kui raha on kõigil otsas, siis saab poodidel otsa ja alles siis pannakse poode kinni ja hind langeb?
20 comments
[Artikkel piltidega](https://rlim.com/YzdEPCse4v)
Normaalses riigis tegeleb selliste asjadega konkurentsiamet, aga meil on ta sama hambutu kui 2-kuune beebi.
Lõpuks ometi üks asjalik analüüs kus kõik numbritega tõestatud ja ette näidatud. Järeldada võib seda, et kui meil toiduhindade km langeks siis poed tõstaks üsna kiirelt oma marginaale ja teeniks rohkem kasumit, toiduhinnad jääks ikkagi kalliks.
Olles ise jaekaubanduse valdkonnaga tööalaselt tihedalt kokku puutunud, siis kiidan seda analüüsi. Olen ise samade asjade peale mõelnud ja trende tunnetanud. Minu jaoks on võti artikli lõpus ja seetõttu ei poolda ma ka toiduainete KM alandamist sellisel kujul. Jah, mujal riikides see võib-olla toimiks, kuid meie puhul on kiire kallinemise taga olnud palju suuremad põhjused kui lihtsalt käibemaks. Liiga palju kaubanduspinda elaniku kohta ja sellest tulenevaid ülalpidamiskulusid, mida kett peab muudkui hindadesse kirjutama.
Hiljuti võttis Rimi juht sõna, et miks kette küll taga kiusatakse ja kui nad oma hindu alla laseks, siis peaks ju poode sulgema! Mul on kodu ümber 4 Rimit – ausalt, see poleks maailma lõpp kui neid oleks 2.
Artikli lõpust:
“See on suur küsimus, mis eeldaks eraldi põhjalikku analüüsi. Eestis on palju suuri poekette, konkurents on terav. Loogiliselt peaks see hinnad alla tooma. Ent ei too, nagu näeme.
Üks hüpotees on Eesti ebanormaalselt suur kaubanduspindade maht elaniku kohta. Oleme selles vallas Euroopa liidrite hulgas koos Luxembourgi, Monaco ja San Marinoga. Kõik need moodsad müügipinnad, kõrvuti olevad kaubakeskused, sealsed rendid ja laenumaksed, remondid ja uuendused peab kinni maksma tarbija.
Sellele, kui olulisele tegurile viitas Heido Vitsur oma põhjalikus analüüsis Eesti hinnatõusust.
Hästi võttis selle hiljuti kokku ka Reigo Rusing, Balsnacki juht intervjuus Ärilehele, kus ta selgitas kalleid jaehindu järgmiselt: „Siin on kaks põhjust. Me toodame vähe ja toome veoautodega toitu sisse ning vaieldamatult on meil jaepinda Euroopa Liidus kõige rohkem, võib-olla oleme tipus isegi kogu maailmas. Jaekettide marginaalid ei ole suured, aga nende suure pinna tõttu tekkivad kulud maksab kinni tarbija.“”
EE teeb RE eest “maksupesu”. Kaamel ei olegi _kaamel_.
Ja pealegi, riik saab rohkem käibemaksu kõrge lõpphinnaga toote müügist. Nii, et Jürka on kalliste hindade üle õnnelik. Samamoodi nagu kultuuritegelased on õnnelikud suitsetajate, kasiinomängijate ja alkoholijoojate suure hulga üle, sest see täidab Kultuurkapitali.
Artikkel sisemiselt viitab teistele artiklitele:
* https://epl.delfi.ee/artikkel/120391701/jurgen-ligi-me-ei-vaja-riiklikku-supikooki-joukamatele – Autor: Jürgen Ligi, haridus: majandusalane kõrgharidus, amet: Rahandusminister.
* https://epl.delfi.ee/artikkel/120390048/repliik-ja-joonised-rasmus-kattai-vaiksem-kaibemaksumaar-ei-tahenda-madalamaid-toiduhindu – Autor: Rasmus Kattai, haridus: Ph.D. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, amet: Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja.
* https://epl.delfi.ee/artikkel/120390577/ardo-hansson-kaibemaksumaara-langetamine-ei-too-tarbijale-kasu-vaid-riigieelarvele-palju-kahju – Autor: Ardo Hansson, haridus: majandusteaduse doktori kraad Harvardi ülikoolist, amet: peaministri majandusnõunik, on olnud Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige.
Kõik 3 meest nii töö kui haridus väga seotud majandusega. Kõik ütlevad, et käibemaksu erisuse tekitamine toidule ei aita toiduhindu alla tuua. Äkki kuulaks ära mida haritud mehed vahepeal räägivad?
Jürgen Ligi on polariseeriv poliitik – ta on musternäidis liberaalide probleemist, et liberaalid ei oska suhelda oma valijatega või siis inimestega, kes peaksid olema nende valijad. Tegelt see ei ole nii väga liberaalide probleem vaid see on haritud inimeste probleem – me elame maailmas kus me oleme lihtsad probleemid ära lahendanud ja peame maadlema nüüd keeruliste probleemidega – keerulised probleemid vajavad keerulisi lahendusi – haritud inimestel on tihtilugu liiga vähe kannatust, et keerulisi probleeme ja lahendusi lihtsatele inimestele lahti seletada – eriti kui kõrval pekstakse trummi lahendusega, mis tundub lihtne (langetame käibemaksu) ja emotsionaalselt esimesel hetkel tundub nagu võiks ju aidata (maks läheb alla -> hind läheb alla) – aga see ei ole nii lihtne.
Juba sellel nädalal saate näha märgade silmadega jaekettide esindajaid rääkimas kuidas nad midagi ei teeni ja sisuliselt peost suhu elavad.
Kui varem oli kaubanduse osa lõpphinnast 28%, siis nüüd on 40%. Põhitoiduainete KM alandamine on hea idee, aga vägisi tundub, et ainus mis muutuks oleks kaubandusele minev lõpposa. Saaks ehk oma marginaali lõpuks 50% peale.
“Käibemaks ei ole vastus” See on ikka eriline reformarlik ajugümnastika ja objektiivselt väär. Käibemaks on üks hinna komponente. Öelda, et käibemaksul ei ole mingit mõju hindadele on umbes sama nagu öelda, et kaupluse töötajatele palga maksmisel ei ole mitte mingit mõju hindadele. Kaupluse ehitamisel ei ole ka mitte mingit mõju hindadele. Kui kaupmees ei peaks töötajatele ja kaupluse ehitajatele maksma, siis ta küsiks ikka sama hinda ja suurendaks lihtsalt selle arvelt marginaali… eksole
Väga huvitav lugemine.
Hmm. Aga kui teeks nii, et tooks loetud toodete käibemaksu alla ainult esimesele kvintiilile ID kaardi põhjal? Oleme IT riik või mis?
Ehk siis tavahinnad jäävad valdavale enamusele inimestest püsima. Seega ei saa poed niisama hindasid tõsta. Ülejäänutele kehtib vähendatud käibemaksu määr. ID kaardi põhjal, et vähendada klientide põhist petmist. Meil on kõigi ostude kontrollimine juba niigi sisse ehitatud (et keegi jumala pärast peale kella 22 õlut ei saaks osta).
Ma täpselt ei tea kuidas aga ilmselt annab see poodidele mingi võimaluse pettuseks. Samas ei tohiks see võimalik saadav summa nii suur olla, et riskida.
Tegelt me peaks Venemaa vastu kehtivad sanktsioonid lõpetama. Lihtsalt tuleb tunnistada, et meil ei lähe riigis nii hästi kui Venemaalt ei saa odavat elektrit ja odavat toitu. Isegi siis kui sanktsioonid lõpetame, siis vaevalt need sibulad meile toitu odavamalt müüvad aga see võib tekitada olukorra kus toidu ja elektri hind ei saa hüppeliselt kasvata 5 aastat järjest.
Suurepärane analüüs. Hetkel hüpotees lihtne – meil on liiga palju poode. Liiga palju poepinda. Rohkem riiuleid ei tähenda, et rohkem söödaks üldjuhul, seega on see lihtsalt lisakulu. Rohkem poode tähendab mõnevõrra seda, et ei pea kaugele minema.
Siin jääb vaid üks küsimus. Kas Eesti tarbija on nõus odavama hinna pärast liikuma kaugemale? Ma näen seda kui ainsat lahendust. Kui keegi, kel on poode vähem ja hinnad odavamad (Lidl?) saaks nüüd tarbijad endale, siis ei oleks teistel turul muud teha kui poode sulgema hakata ja oma kulusid langetama.
Just saabusin tagasi perereisilt Poola, Tatratesse ja Krakowi, ning tagasiteel hakkasime naisega arutama hindade üle. Naine küsis mu käest, et miks Poolas on tuntavalt odavam kui meil. Rääkisin siis pika jutu sellest kuidas seal on 40 miljonit inimest ja neil on suur majandus, toodavad ja ekspordivad palju jne ja kuidas meie majandus on pisike, me impordime rohkem kui ekspordime ja kuidas meil on poekettidel väga kõrge konkurents, aga siis jooksis mu mõte kinni. Kõrge konkurents peaks ju just hinda alla tooma? Väike majandus peaks ju olema kiire reageerima ja mitte ainult ülespoole. Lõpuks jäingi jänni ja ei saanud ise ka aru, miks meil nii kallis on.
Juba ammu öelnud, et nädalavahetusel ei pea kõik poed lahti olema, ülejäänud euroopa saab hakkama, küll me ka kohaneks.
Poed ei pea olema 24/7 ja poode ei pea olema nii palju. Tõesti naeruväärne kuidas mõnel ristmikul on 2-3 poodi. Viimsi ringi ümber lausa neli.
Aga ettevõtjad löövad ikka uusi poode üles ja siis peavad hindu tõstma, et uusi kulusid katta. Õnneks valitsus võtab oma tegudega tähelepanu sellelt ära.
Inimesed, aeg on rahakottidega hääletama hakata !! Võiks teha mingi lehekülje, mis jälgiks toiduainete hindu koguaeg ja kui kaupmees või kaubandus, keevitav sinna ebanormaalselt otsa siis tuua see kohe välja ja massiliselt mitte osta!!
Jaeketid aina vohavad neid poode juurde ja hinnad parimal juhul jäàvad samaks aga tegelt tõusevad
Väide, et kaubanuspindade suurem hulk hindu tõstab on intuitiivselt täiesti ebaloogiline. Mida rohkem kauplusi seda suurem konkurents ja madalamad hinnad. Kui mõni ei pea konkurentsis vastu, siis läheb pankrotti ja liiga suur kaubanduspindade probleem laheneb iseenesest.
“Ent suurim vastus küsimusele, miks poeketid ei kipu hindu alla laskma ja miks neid uhkeid kaubanduskeskusi meile nii rekordmahus ehitatakse, on see, et Eesti inimesed on seni valmis neid kulusid kinni maksma ja neid toiduaineid nii kallilt ostma. Poeketid tunnevad oma klienti paremini kui keegi teine.
Kas oleks aeg tarbijatel neid kuidagi üllatama hakata?”
Okei, viinerid jätame kõrvale, sest neid tõesti ei pea ilmtingimata tarbima. Aga sellised toiduained nagu kartul, hakkliha või liha, köögiviljad, kilepiim, leib? Jätame lihtsalt ostmata, sest siis saame poekette üllatada? Hea plaan! Suvi ju käes, sööme kõik muru, heina ja metsast mustikaid. Kui raske on aru saada, et toidu ostmine pole valik? Iga aasta uus tippklassi telefon, brändiriided, elektroonika, uus mööbel – sellised asjad, jah. Aga kartul, piim liha ja leib?
Kas Eestis üldse frantsiisi alusel toimivaid toidukette on? Kus poe juhataja on ka osanik ja kett tagab ainult logistika ja turunduse aga kasumit pead oma pinnaga teenima?
Kui kaupmehed oleks süüdi, siis puudub meil konkurents, ehk probleem, mida peaks lahendama konkurentsiamet, mis kuulub justiitsministeeriumi alla.
See artikkel on aga ehtne selekteeritud infoga propaganda, kus sopalehe kaudu jäätakse muljet, et poliitikud tahavad rahvale küllust, aga need kuradi kaupmehed.
Pole palju erinev sellest, kuidas 100a tagasi nõrgamõistuslikke käima aeti, et süüdi on hoopis paremal järjel naaber.
Aeg oleks üles ärgata, et kogu poliitiline kultuur on üdini mäda ja peale valede sealt miskit ei tule kelleltki
No misasja, käibemaks annab ju pea veerandi kogu maksumusest välja. Eks siis nii kaua kannatame kui raha on kõigil otsas, siis saab poodidel otsa ja alles siis pannakse poode kinni ja hind langeb?
Comments are closed.