Kuidas see Tallinnas valimiste järgselt poliitilist olukorda muudab, kui Reformierakond on selgelt koostöö Keskerakonnaga välistanud? See justkui vähendab võimalusi, kes koalitsiooni saavad moodustada.

Ei, ma ei usu seda. Sellepärast et, härra [peaminister Kristen] Michal – ma ei saanud aru, mille eest ta täpselt vabandas. Kas selle eest, et Reformierakond loetud nädalad tagasi tegi ettepaneku Keskerakonnaga koalitsioon Tallinnas moodustada või selle eest, et nad ilma mingisugust rahalist arvestust omamata nõudsid lasteaia kohatasu kaotamist või selle eest, et nad läksid ära opositsiooni? See jäi mulle segaseks.

Ma arvan, et peaministril on põhjust küll vabandada, aga tegelikkuses kogu riigijuhtimise praeguse kehva olukorra eest.

Samas peaminister, ma panin tähele, et distantseerus. Ütles, et temasse need Tallinna asjad nii väga ei puutu. Ma näen praegu selles Reformierakonna juhtimises, selle partei käekirjas seda kaost ja segadust, mida nad on suutnud esile kutsuda riigijuhtimise tasemel, nad on kandnud seda üle üsnagi efektiivselt ja täiemahuliselt ka omavalitsustesse, ennekõike Tallinna juhtimisse. See kindlasti on täiendav risk ja probleem.

Peaminister, ma panin tähele, ütles, et Tallinna Reformierakonna inimesed otsustavad ise, aga see on tema isiklik arvamus.

Ma saan aru, et vähemalt peaminister ise igatahes on Keskerakonnaga koostöö välistanud. Varasemast on teada, et Keskerakond ei soovi teha ka koostööd näiteks sotsiaaldemokraatidest linnapea Jevgeni Ossinovskiga. Aga kuidas on lugu Isamaaga? Kas Isamaa on põhimõtteliselt valmis pärast kohalike omavalitsuste valimisi moodustama Keskerakonnaga võimuliidu, kui matemaatika seda soosib?

Mul on meeles 2021. aastal, siis Isamaa tegi ettepaneku moodustada ühinenud opositsioon, teha katse jätta Keskerakond Tallinnas võimult eemale. Mul on meeles, et nii sotsiaaldemokraadid kui Reformierakond keeldusid sellest. Minu andmetel kohe pärast valimisi, kuigi see matemaatiliselt oleks olnud võimalik.

Mõlemad tegid Keskerakonnale ettepaneku koalitsioon moodustada, mis ka siis sotsiaaldemokraatide osalusel tuli. Michali toonane ettepanek Keskerakonnale Tallinnas koalitsioon moodustada – selle lükkas hoopis Keskerakond oma motiividel tagasi.

Minu vaade on, et ma olen skeptiline selles osas. Selle vaate osas, et Tallinna huvidest lähtudes Keskerakond naaseks võimule. Ma arvan, et need teemad, mis on seotud eestimeelsuse, eestikeelsusega, ausa linna juhtimisega – ma arvan, et Keskerakonnas-paus teeniks tallinlaste huvisid. See on minu eelistus. Ma pean Keskerakonda ka teise nurga alt riskiks, mis puudutab Tallinna pikemaid huvisid, aga mis on seotud ühemõtteliselt Eesti huvidega.

Samas ma nendin, et absoluutse usaldusväärsuse on kaotanud Reformierakond. Kui ma varem olen öelnud, et Reformierakonna poliitika on kehv, siis nüüd ma pean nentima, et ka nende agooniline juhtimine on täiendav krediidirisk avaliku avalike poliitiliste otsuste langetamisel.

Saan ma õigesti aru, et teie eelistus on Keskerakonnaga koalitsiooni mitte sõlmida? Teil on palju muresid seoses Keskerakonnaga, aga välistama te praegu selgesõnaliselt Keskerakonnaga koalitsiooni ei hakka?

Minu jaoks on probleem Keskerakonna naasmine, loomulikult. Selle nimel tuleb kindlasti tööd teha, aga praegu akuutselt ma näen probleemi, mis on seotud Reformierakonnaga. Nende puhul tuleb tunnistada neid probleeme nii juhtimisküpsuses, asjaajamise kvaliteedis, aga ka poliitika sisus. Need on tõsised probleemid.

Kas selle intervjuu võib juba sildistada kui Vikerraadio intervjuu Isamaa linnapea kandidaadiga Tallinnas Urmas Reinsaluga?

Ei, lõplikku seisukohta pole meie Tallinna piirkonna juhatus veel teinud. On erinevad arengud, variandid ja see sündmuste areng on olnud ka väga dünaamiline. Mulle näib, et see ootuste lävend ka praegu, see Reformierakonna tõmblemine on muutnud Tallinna-küsimuse palju sisulisema kaaluga küsimuseks kui ta võib-olla tavapärastel valimistel on olnud.

Kas see on välistatud, et teist saab Tallinna linnapeakandidaat?

[Paus]

Ütleme nii, et kui otsuse õige langetamise koht on, siis Isamaa, annab sellest teada. Aga kõige halvem poliitikas on ka valestart. Seda me oleme näinud praegu Reformierakonna puhul. Kõik see, mida on loetud päevad tagasi lubatud, on osutunud valeks või mingisuguseks hilisema korrektsiooniga tegevuseks.

Me ei tea, kes on nende linnapeakandidaat ega milline on tegelikult nende poliitiline käekiri. Ammugi on nad tekitanud Eesti ühiskonna jaoks – mitte ainult tallinlaste jaoks – üsna unikaalse juhtimissegaduse. Seda ma ei mäleta isegi 90ndatest aastatest Eesti poliitika lähiajalugu vaadates.

Reformierakonna puhul on ju huvitav, et nemad valisid enda linnapeakandidaadiks mitte erakonna liikme, vaid hoopis tunnustatud ettevõtja. Kas isamaa on midagi sarnast kaalunud, et võib-olla hoopis erasektorist erakonnaväliselt võtta linnapeakandidaat?

Ma kohe küsin healt saatejuhilt üle, ta on võib-olla rohkem informeeritud mina – kas Reformierakonna kandidaat on siis härra [Urmas] Sõõrumaa?

Ega keegi vist väga hästi aru ei saa.

Just. Ma arvan, et see on väga õige poliitikaraamistus ajakirjaniku poolt. Ega keegi ei saagi aru, mis poliitikat täna Eesti riiki sisuliselt ainuvõimul juhtiv partei ajab.

Jõudes praktilise küsimuse osa juurde, siis ma nendin, et meiega kindlasti väga palju erinevatelt elualadelt tulevaid inimesi kandideerib Tallinna meeskonnas. Kindlasti ma arvan, et kohaliku elu valdkonnas erinevates sektoris seda praktilist kompetentsi juurde tõmmata on igati ratsionaalne. Linnapea tüübi osas – kas oleme mõelnud ka ettevõtja peale – oleme väga avatult vaadanud neid erinevaid variante.

Millal Isamaa oma Tallinna linnapeakandidaadi välja valib? On teil see kuupäev juba paika pandud, kus see otsus tehakse?

See on augustis.

Täpset kuupäeva ei ole veel?

Ei, ma arvan, et siis on see moment, kui me kandidaati tutvustame ja oma põhikäsitlust praeguse olukorra kohta Tallinnas, mida ei ole võimalik isoleerida olukorrast Eesti riigis täna laiemas kontekstis. Siis me anname sellest ilusti avalikkusele teada.

Valitsuserakondade toetus on Emori andmetel 17 protsenti. Norstati andmetel toetas Reformierakonda ja Eesti 200 paar protsenti isegi vähem. Opositsioon on juba mõnda aega olnud selgelt kriitiline praeguse valitsuse suhtes. Te olete ise ka rõhutanud, et praegu on usalduskriis riigis. Te tõite välja ka Facebooki postituses, et mõistlik oleks Reformierakonnal tunnistada ummikseisu ning anda võimalus ennetähtaegseteks parlamendivalimisteks.

Kuidas need ennetähtaegsed parlamendivalimised võiksid täpselt välja näha? Ega neid ju enne Eestis ei ole toimunud, vähemalt minu mälu järgi.

Jah, aga need on toimunud paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. Selle eeldusega, et ühiskond ei kaotaks aega. Me peame tegema eheda pingutuse, selle on poliitikute vastutus, et ühiskonnas usaldus, dialoog uuesti üles ehitada.

Viimati nad olid Saksamaal veebruarikuus ja ennetähtaegsed valimised ei erine korralistest valimistest. Kui meil on kohalikud valimised tulemas oktoobris, siis kuluökonoomsuse mõttes on tehnilises mõttes täiesti mõeldav teha samal päeval parlamendivalimised.

Kui te mõtlete, milline on meetod nende esile kutsumiseks, siis ma olen välja pakkunud sarnane Saksamaa loogikaga, et kui parlamendiliikmete suhteline enamus avaldab sellele toetust, siis valitsusjuhil on võimalik teha ettepanek presidendile ennetähtaegsed valimised välja kuulutada. Ma eeldan, et president – omades kaalumisõigust selles küsimuses – langetab ka vastutustundliku otsuse ja kuulutab need valimised välja.

See on kontseptuaalne kiiremini väljatuleku tee sellest ummikseisust . Aga enesestmõistetavalt ma realistlikult olen skeptiline Reformierakonna vastutusvõime osas. Praegu me näeme, et nad selles agoonias soovivad kõiki samme teha selleks, et seda valitsemist jätkata samas dünaamikas.