Tervishoiu alarahastatus

5 comments

1. *ERR küsis, et kui nii suur hulk raha jääb üle, siis äkki perearstid ei peakski tervisekassalt raha saama ja on võimalik majandada väiksemate summadega.*

   Oluline küsimus. Riigi eelarve on ebaefektiivsusi täis. Pidevate maksutõusude asemel, millega vaevatakse nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid, võiks esmalt heita pilk kokkuhoiukohtadele.

2. Meil on palju häid perearste, aga ka kamaluga selliseid, kelle käest tuleks litsents üldse ära võtta. Hetkel tundub, et sisuliselt iga nurga pealt järelvalve ja ülevaade puudub.

3. Seal on veel palju valdkondi (IT, ravimid, hooldekodud ja teised), mis saavad valitsuselt tohutut kasumit.

4. Probleem on selles, et meil otsustati 1990ndatel aastatel asendada polikliinikute süsteem perearstide süsteemiga, kus pea iga perearst kas on OÜ-taja või kuulub mõne erakliiniku alla.

   Igati kapitalistlikus, kuid Põhjamaises Soomes see-eest on kasutusel tervisekeskuste süsteem, kus konkreetset isiklikku perearsti pole, vaid sa lihtsalt tuled tervisekeskusse ja hetkel vaba arst su vaatab üle. Ja kuna tervisekeskused reeglina on avalik-õiguslikud, siis raha ei voola süsteemist lihtsalt kasumimarginaalina välja.

   Lühidalt: Eesti probleem on liiga palju erameditsiini, sh perearstinduses – kõik perearstid tuleks muuta ettevõtjatest taas riigile ja KOV-idele kuuluvate **mittetulunduslike** haiglate ja tervisekeskuste töötajateks.

5. Esimese hooga tundub, et veits pastakast imetud. Perearstikeskuse kasum- palju seal arste/õdesid töötab ei ole välja toodud. Kollektiivlepingus välja makstavat summat ei ole kohustuslik 100% palgana välja maksta. Dividendid on lihtsalt nii palju odavam välja maksta, ehk siis kokkuvõttes suurem tulu ehk motiveerimam tasu.

   Ühesõnaga julgen väita, et kui perearstid viia tagasi nö otse riigitöötajaks siis ega see odavam ei tule sest turuhind on turuhind näiliselt justkui laekuks rohkem makse aga kõik riigieelarvelised ametikohad tulevad ju ikkagi suurest maksupotist.

Comments are closed.