Eks uusi “parimad” uudised tuleb kriitiliselt lugeda, kuid kui lingil olev info on tõene, siis see teeb natukene õnnetuks ja nõutuks.
Kas mõni teadjam oskab tehnilise poole pealt kommenteerida, miks valitsus võib Pakri kasuks otsustada?
[https://uueduudised.ee/arvamus/peeter-ernits-milleks-kulutada-kumneid-miljoneid-uuele-lng-terminaalile-kui-saaks-palju-odavamalt](https://uueduudised.ee/arvamus/peeter-ernits-milleks-kulutada-kumneid-miljoneid-uuele-lng-terminaalile-kui-saaks-palju-odavamalt/?fbclid=IwAR2fmg_l4-Z2Gpr8sJCWqIqjSEKf0HVAI6tWUSemaHwt-dgS8U1UrV4bivs)
3 comments
1) Pakri projektil on load, detailplaneering ning lahing NIMBYdega peetud, ehk ainult ehitusluba vaja. Kiiruse seisukohalt parim projekt.
2) Pohjasadama omanikering on ise [kahtlane](https://arileht.delfi.ee/artikkel/84356037/paldiski-pohjasadama-uks-omanik-on-sergei-pasters). Samuti asub linna sees ning kaitse all oleva merekindluse jalamil, ehk pole mingit võimalust et see sinna rajataks ilma altkäemaksudeta.
“Sügis läheneb ja külmad saabuvad, aga vene gaasi enam ei osta. Kai peab olema valmis hiljemalt 1. novembril, et Valge laev selle ääres silduda saaks.”
Oeh, ega siis vene gaasist loobumine ei tähenda, et me ilma gaasita jääks kuigi ernits püüab sellist muljet jätta.
Tundub, et jutus on midagi vahelt puudu ning mina neid lünkasid lennult täita ei saa. Siin ei jää muud üle, kui teiste inimeste vastust sellele artiklile oodata.
LNG maaletoomine ei käi nii, et paned tankeri otse gaasivõrgu külge. Gaasivõrgus liigub gaasiline gaas, tankeril on vedelgaas. Vahepeale on vaja uuesti gasifitseerimise terminali (regasification terminal), ning alles sealt läheb gaas gaasivõrku. Samuti ei ole gaasivõrgu läbilaskevõime suvalises kohas lõputu.
Küsimused:
– Kas Põhjasadama gasifitseerija, mille kohta Ernits ütleb, et see “on olemas” – kas selle võimsus (soojusvahetite suurus, pumpade jõudlus jne) võimaldab selliseid koguseid läbi lasta, nagu vaja?
– Millises valmiduses ja seisukorras on Põhjasadama gasifitseerija?
– Mis on gaasivõrgu selle osa läbilaskevõime, mille külge antud seade ühendub?
(Kui see on firmale Balti Gaas kuuluv seadmestik, siis Balti Gaasi veebilehel on viited igasugustele dokumentidele valdavalt “404 Not Found”.)
– Kui palju raha projektile tuleb Soomest, ja kas soomlastele sobib loobuda ujuvast gasifitseerijast ning ehitada maa peale oma gasifitseerija või rentida üksi ujuvat, kuna Eestis juba mingisugune on?
(Tegelikult võib Eestis mingisuguseid LNG terminale veel olla, näiteks Saaremaal ja Vanasadamas on pisikesed ilmselt olemas. See ei tähenda, et nad tankerile sildumiseks sobivad on – nende läbilaskevõime on tõenäoliselt liiga väike, Vanasadama oma teenindab IMHO ainult reisilaevu. BalticConnector on Eesti ja Soome vaheline magistraal ja selle külge ühendudes saab liigutada suuri koguseid.)
– Mis on majanduslik mõju, kui soomlased omaette toimetama hakkavad ja Eesti omaette?
– Ja lõpuks: kui suur on ohuala, kui sadamas on sildunud praktiliselt kogu Eesti jaoks gaasi toov tanker? Oleks hea, kui mäletaksime Beirutis paar aastat tagasi toimunud… ühte suurematest tsiviilisikute korraldatud plahvatustest (väetise, mitte gaasiga). Loodetavasti kõik täidavad kõiki ohutusnõudeid, aga isegi väike teoreetiline võimalus Paldiski maa pealt pühkmiseks võib olla natuke tundlik teema. Õnneks LNG on külmutamise teel veeldatud gaas (mitte rõhu abil veeldatud). See tähendab, et võimalus Beirutiks peaks olema väike. Siiski, sildumine merel on ohutum kui sildumine linnas.
*(Kõrvalmärkus: Ernits kirjutab siiski, et “Vajadusel on sadam valmis kogu muu sadamategevuse piiramisega, et tagada terminali täielik ohutus.”)*