Mis on teil erakonna uue tegevjuhina kõige tähtsamad ülesanded? Millega kohe tegelema tuleb hakata?
Kohalike omavalitsuste valimiste eel on kõige tähtsam see, et nimekirjad saaksid lõplikult koostatud, inimesed tuleksid ja osaleksid valimistel ja miks mitte ka järgmise nädala arvamusfestival omab päris suurt kaalu minu tänases lähinädalate tegevustes.
Mis seisus valimisnimekirjade koostamine on? Millal nad valmis saavad?
Eesti 200 peab erinevates piirkondades oma üldkogusid augusti lõpus ja valimiskongress on meil tulemas 6. septembril. Need on lõpptähtajad, kus nimekirjad päriselt lukku lähevad. Mis tähendabki, et augustikuus me kindlasti täiendame oma nimekirju ja saame inimesed puhkuselt tulnuna üle täpsustada, et kes on valmis nimekirjades ja kampaaniates intensiivselt osalema.
Teatavasti ei ole poliitiline tegevus ja poliitikas olemine täna Eestis väga populaarne tegevus. Ja seda mitte meie erakonnas, vaid peamiselt üle Eesti tervikuna. Inimesed on poliitikast suhteliselt väsinud ja olgem ausad – sellist erinevat tõmblust on olnud päris palju. Ja seetõttu kindlasti on oluline, et me jätkaksime Eesti 200 erakonnana oma joont, mõtleksime natukene pikemalt ja mõtleksime ka kohalike omavalitsuste valimistel selle peale, et milline see kohalik omavalitsus peaks olema nelja aasta pärast, mitte ainult tänast päeva vaadates.
Kui palju plaanib erakond nüüd kohalike valimiste kampaaniale raha kulutada?
No erakonnal on oma eelarve selleks ja see kampaania plaan on tehtud juba erakonna juhatuse poolt enne minu tööle asumist. Nii et see, mis on täpsed summad, selguvad nagu ikka pärast valimisi.
Mis see suur suurusjärk on?
Ma jätaks selle suurusjärgu praegu välja ütlemata.
Miks üldse oli vaja tegevjuhi kohal see vangerdus teha? Varem oli tegevjuht siseminister Igor Taro.
Igor Taro teatavasti on tegelikult nüüd ministri ametis juba pikemat aega ja kindlasti on ministriameti kõrvalt keeruline erakonna igapäevategevustesse panustada. Ja kuna kohalike omavalitsuste valimiste eel on suhtlemist liikmetega, kampaania korraldust, tänaval olemist, kõike seda oluliselt rohkem, siis ei oleks mõistlik ühelegi ministrile sellist koormust panna. Peale kauba ka täidab meie erakonna esimees Kristina Kallas ministri kohustusi ja seetõttu olekski vajalik, et keegi hoiaks silma peal kogu protsessil tervikuna. Kindlasti ei ole minu ülesanne ainult KOV-valimistega tegeleda, vaid tervikuna tegeleda sellega, et meie start up erakonnast saaks lõpuks päris selline organisatsioon, kes on tulnud selleks, et jääda.
Kas see üldse oli õige, et Igor Taro veel aasta aega oli erakonna tegevjuht pärast viimast üldkogu, kus esimeheks valiti Kristina Kallas? Sellel üldkogul, kus ta siis juhatusse kandideeris, ta tegelikult erakonnakaaslaste toetust ei saanud, juhatusse ei valitud.
Mina olen tegevjuht tänasest päevast ja põhimõtteliselt kõik eelnevad otsused on tehtud juhatuse poolt. Ja mina neid kommenteerima ei hakka. Kindel on see, et Igor ei olnud päris aasta aega meil tegevjuht, vaid astus nendest kingadest välja juba pärast seda kohe, kui ta läks ministriametisse. Mis tähendabki seda, et erakond on olnud mõnda aega päris ilma tegevjuhita.
Mis on uus Eesti 200 nii-öelda pikk plaan, kui teie enda kõnepruuki kasutada? Meil on ees, on lühemas plaanis kohalikud valimised ja natukene pikemas plaanis riigikogu valimised 2027. aastal.
Kohalike valimiste puhul mulle tundub täna liikmetega erinevates piirkondades suheldes, et me oleme palju enam teadlikud, et mida konkreetses piirkonnas või konkreetses linnas või konkreetse vallas päriselt ära saab teha. Eelmiste valimiste eel oli meil kindlasti palju rohkem selliseid ideid, mida ehk igas KOV-is ellu viia ei saa. Aga täna oleme me rohkem kahe jalaga maa peal ja inimesed kohapeal teavad juba probleeme väga hästi ning oskavad neile ka lahendusi leida.
Kui me räägime riigikogu valimistest ehk pikemast perspektiivist, siis tegelikult on üllatav, kui vaadata valimislubadusi, kui palju nendest valimislubadustest oleme me juba tänaseks praktiliselt kahe ja poole aastaga suutnud ellu viia ja käima lükata. Meie jaoks on oluline see, et tehtaks selliseid otsuseid lõpuks, mis pikemas perspektiivis muudavad elu Eestis jätkusuutlikuks, parandavad inimeste elujärge ja annavad meile ka parema elukeskkonna. Reaalselt me näeme, ja see on paljudel mureks väljaspool ja loomulikult ka erakonnas, et valitsuserakondade reiting ei ole just äärmiselt kõrge. Samal ajal näitab see ka minu jaoks seda, et valitsuserakonnad on teinud ka selliseid otsuseid, mida lihtsalt on vaja teha selleks, et pikemas perspektiivis Eestis läheks hästi. Paraku ei saa sa olla alati populaarne, aga sa saad alati teha otsuseid, mis on õigel ajal õiges kohas õigesti tehtud.
Palju räägitakse viimasel ajal sellest, et kuna Eesti 200 võimalused, vähemalt praeguse reitingu järgi, riigikogu valimistel on nigelad, siis osad liikmed võivad erakonnast lahkuda. Teisisõnu, erakond võib laiali joosta pärast kohalikke valimisi.
Oleks ma ennustaja ja oskaks kaarte laduda, võib-olla ma siis oskaks sellele küsimusele vastata. Aga paraku on nii, et kui me vaatame Eesti poliitikat, siis ma usun, et mitte keegi ei oska täna öelda, et mis saab poliitikas pärast kohalikke valimisi või missugune on tegelikult Eesti poliitiline maastik peale riigikogu valimisi. Kui ma oleksin nii pessimistlik, et ma arvaks, et erakond läheb laiali pärast kohalikke valimisi, siis ma ei oleks võtnud ka ette selle tegevjuhi koha peale asumist. Kindlasti on aja surve praegu päris tugev, aga samal ajal me näeme seda, kuidas vahest võimatud asjad saavad võimalikuks. Ma arvan, et kõige olulisem on ikkagi praegu tegutseda selle nimel, et meil läheks kohalikel omavalitsuste valimistel välja nimekirjad, kus tahavad kandideerida inimesed, kes päriselt mõtlevad elu Eestis paremaks muutmisele.
Aga kust teie hinnangul sellised jutud, spekulatsioonid, arutelud tulevad? Kas te juba kahtlustate ka mõnda sellist nii-öelda pragmaatiliselt mõtlevat erakonnakaaslast riigikogus näiteks, kes tahaks riigikokku uuesti saada, aga arvab, et kindlam on selleks kandideerida mõne teise erakonna nimekirjas?
Kui on inimesi, kes niimoodi arvavad, siis loomulikult peavad nad minema ja proovima mõnes teises erakonnas. Tegelikkuses spekuleerimine ei vii meid kuskile. Mind on hoidnud selles erakonnas see, et siin on väga palju eriarvamusi, aga neid eriarvamusi võib rahulikult välja öelda, nende üle võib vaielda ja põhimõtteliselt enamuses nendes asjades saavutatakse ka arusaamine ja kompromiss. Kindlasti mitte kõigis. Ja ma arvan, et see on tegelikult väga hea. Kui juhtida organisatsiooni, kus kõik on ühel meelel ja mitte kellelgi ei ole eriarvamusi, siis tekib küsimus, et kuidas seda organisatsiooni juhitakse.
Selge on see, et mõni inimene vaatab reitingut, tahab teha poliitilist karjääri ja mõtleb, et see võib olla lihtsam kuskil teises erakonnas. Seda ei saa sellisele inimesele mitte kuidagi pahaks panna. Mina ütleks selle peale, et sellised inimesed võiksid siis väga selgelt ja kiirelt otsustada ja need erakonna valikud ja vahetused ära teha. Mina loodan sellele, et meie erakonnas on ja jäävad olema need inimesed, kes päriselt usuvad, et tõenduspõhiste faktidega, korraliku analüüsiga ja pikalt ette mõeldes on võimalik teha selliseid otsuseid, mis ikkagi on kasulikud Eestile ja mida lihtsalt on vaja teha, isegi siis, kui see ei mõju väga positiivselt reitingule.
Palju on toodud välja seda, et üks suur takistus Eesti 200 reitingu tõusmisele on koos Reformierakonnaga riigis valitsemine. Kas peate seda asjaolu Eesti 200 peamiseks populaarsuse piduriks?
Kas te teate mõnda erakonda, kellega koos valitsedes oleks garanteeritud oluliselt parem reiting? Mina ei tea. Mina tean seda, et valitsuserakonnad saavad valitseda ainult siis, kui neil on vähemalt osaliseltki kattuv maailmavaade ja nad on võimelised tegema kompromisse ja leidma võimalikult parimaid lahendusi. Kindlasti ei ole reitingu languse taga või vähese reitingu numbri taga see, et nüüd Eesti 200 valitseb koos Reformierakonnaga.
See on üks nendest teguritest, mis võib meie reitingut mõjutada, aga reiting ikkagi koosneb väga paljudest väikestest tegevustest, detailidest ja lõppkokkuvõttes sellest, et kui usaldusväärsena üks või teine erakond valija silmis tundub.
Kindlasti on olnud Eesti 200-l kasvuraskuseid oma arvamuste väljaütlemisel, selle selgitamisel nii valijatele kui ka vahest erakonna liikmetele. Aga mulle tundub, et me muutume selles järjest paremaks. Ja ma usun kindlalt, et nüüd on meie erakonnas tervel real inimestel poliitikukogemus olemas, kas kohalikest omavalitsustest või siis riigikogust ja nii mõnigi asi, mis esialgu võib-olla läks üle kivide ja kändude, saab minna praegu ainult paremini.
Kuidas valija sellest aru peaks nüüd saama?
Eks meil tuleb selgitada, selgitada ja veelkord selgitada. Tuleb välja tuua need erisused ja need tegevused, mis me oleme näiteks riigikogu valimistel lubadustena välja öelnud ja meil tuleb siis ka näidata paremini, et millised nendest lubadustest on reaalselt ellu viidud. See on üks nendest ülesannetest, millega minul kui tegevjuhil tuleb koos meie kommunikatsiooni ja meediatiimiga tegeleda. Kindlasti ei ole me harjunud sellega, et kui on midagi tehtud, kui on midagi välja öeldud, et siis seda tuleb öelda korduvalt ja korduvalt ning öelda ka välja erinevas kastmes. See on üks nendest tegevustest, milles me kindlasti ei ole olnud piisavalt head siiani.
Kas siis paralleelselt koos kohalike valimiste kampaania planeerimisega käib juba väikestviisi ka riigikogu valimisteks ettevalmistamine?
Riigikogu valimiste ettevalmistamiseks on kindlasti vaja, et organisatsioon oleks tugev ja töötaks tõrgeteta. Kui pidada riigikogu valimiste ettevalmistamiseks ka organisatsiooni tegevuse paremat korraldamist, siis kindlasti toimub ka see paralleelselt.
Aga millal hakkavad toimuma reaalsed tegevused riigikogu valimiskampaaniaks? Üsna väikeste vahedega on kahed valimised.
Jaa, on valimised, ma olen nõus sellega. Aga ma tahaks kangesti öelda tegelikult seda, et isegi valitsusele antakse 100 päeva enne, kui küsitakse neid küsimusi, mida te täna minu käest küsite. See, et ma olen erakonnas tegutsenud ja võib-olla olnud aktiivsem ka juba varasemalt, ei tähenda seda, et mul täna teile kõikidele küsimustele oleksid vastused. Aga kindlasti võin öelda seda, et paralleelselt organisatsiooni töö organiseerimisega ja liikmete suhtlusega päris riigikogu valimisteks ettevalmistamine algab ikkagi jaanuarist 2026.
Kui nüüd tahta sellist väikest sarkastilist torget teha, siis võiks öelda, et 100 päeva pärast on juba ju kohalikud valimised läbi.
See ongi ju väga hea näitaja, et mis siis 100 päeva pärast juhtub. Ja millised on siis erinevate erakondade reitingud pärast KOV-valimisi. Ma arvan, et meil tuleb üle Eesti seekord selline põnev valimisperiood.
Millist tulemust te Eesti 200-le prognoosite?
Hetkel ei ole mina isiklikult prognoose teinud ja ei ole ka veel juhatusega arutanud seda teemat, et mis on see meie täpne siht.
No Tallinnas saada niipalju kohti, et see oleks piisav koalitsiooni moodustamisel kaasa rääkimiseks? Ka juba volikokku oleks ju tore sisse saada?
Selge on see, et kui me erinevate piirkondadega räägime nimekirjast ja arutame inimestega, kes on juba jah sõna andnud nimekirjas olemiseks või kampaania tegemiseks, siis tegelikult me arutame ka seda, et mis on see töö ja mis on reaalne võimalik tulemus, mida me võiksime oodata. Aga nagu ma ennegi ütlesin, siis ennustamine võiks jääda ennustajatele. Ja tegelikult reaalseid tulemusi loeme juba ERR-i portaalist peale valimisi.