Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ülevaatest.
Geoloogiateenistuse uurimus „Eesti riiklik kriitiliste toormete üldgeoloogiliste uurimistööde programm” seab fookusesse süstemaatilise ja kaasaegse lähenemise maavarade potentsiaali hindamiseks.
Ülevaate koostajad, akadeemik Kalle Kirsimäe, geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik ning geoloogid Johannes Vind ja Tarmo All selgitavad, et Eesti kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja struktuuriliselt sarnane Kesk-Rootsi ja Lõuna-Soomega. See seos annab teadlaste hinnangul alust arvata, et Eestis võib esineda sarnaseid maavarade, sh erinevate metallide, leiukohti nagu Rootsis ja Soomes, mis on tuntud tsingi, plii, vase, raua, kulla ja teiste metallide maardlate poolest.
Suure osa Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti, teadmised maavarade kohta pärinevad ajast, mil kriitiliste toorainete varustuskindlus ei olnud veel prioriteet. Ajakohase info puudumine suurendab aga tarneriske ja sõltuvust kolmandate riikide impordist ning seab ohtu Euroopa tööstuse kindla ja kestliku varustamise nende toorainetega.
„Maailmamajandus ning pea kõigi regioonide arendusprojektid seisavad suuresti kriitiliste toormete najal. Geoloogilised andmed lubavad arvata, et Eesti asukoht peidab maapõues mitmeid kriitilisi toormeid, kuid nendeni jõudmine nõuab juba täna tegutsemist, et meil kümmekonna aasta pärast oleks võimalus uurimisi täpsemalt suunata ja kunagi ehk ka päriselt kaevandamisega alustada,” ütleb Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens.
Programmi tegevuskava on jagatud viieks etapiks, mis hõlmavad geokeemilist analüüsi, geofüüsikaliste andmete tõlgendamist, metallogeneesi mudeli loomist, uuringupuuraukude rajamist ning huvigruppide kaasamist ja avalikkuse teavitamist. Iga etapi tulemused on aluseks järgmise etapi planeerimisel, tagades süsteemse ja teaduspõhise lähenemise.
„Me teame, et Eesti kristalses aluskorras on erinevaid metalle ja teisi kriitilisi toormeid, kuid me täna veel ei tea, kus nad täpselt on ja kui palju neid on. Süsteemne uurimistöö on ainuke viis, kuidas saame tegelikult mõista oma aluskorra rikkust ja leida vajalikud toormed, millele on potentsiaal toetada Eesti ja Euroopa arengut,” sõnab Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli. „Selle programmi eesmärk on teadmispõhise aluse loomine tulevikus tarkade otsuste tegemiseks.”
Kriitilisteks toormeteks on loodusressursid, mis on Euroopa Liidu majanduse jaoks strateegiliselt tähtsad ning kõrge varustuskindluse riskiga. Kriitiliste toormete nimekirjas olevad loodusressursid võimaldavad ühiskonnal kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Üks suurim kriitiliste toormete nõudluse põhjuse on n-ö akurevolutsioon, mis tuleneb eesmärgist vähendada kasvuhoonegaase ning suurendada energia salvestamise võimalusi.
Eesti Geoloogiateenistuse üks ülesanne on uurida perspektiivseid maavarasid, mille kaevandamine ja töötlemine võib lähitulevikus väärindamistehnoloogiate arenedes tasuvaks osutuda.
„Eesti riikliku kriitiliste toormete üldgeoloogiliste uurimistööde programm” on täies mahus loetav Kliimaministeeriumi kodulehel SIIN.
Samal teemal