Peaminister Kristen Michali väljakäidud mõte loobuda järgmiseks aastaks kavandatud tulumaksutõusust ei leia koalitsioonipartneri poolt toetust. Opositsioonierakonnad näevad selles pigem valimiste-eelset visklemist.
Praeguse kava järgi peaks tulumaks järgmise aasta jaanuarist tõusma 22 protsendilt 24 le. Michal ütles neljapäeval, et kui maksulaekumised on oodatust paremad, võiks valitsus arutada tõusu ärajätmist.
Koalitsioonipartner Eesti 200 ei ole sama meelt. Partei juht, haridusminister Kristina Kallas oleks nõus Michali ideed toetama siis, kui eelarve puudujääk vähenema hakkaks. Praegu pidas ta eelkõige oluliseks, et Eesti majanduse konkurentsivõime pöörduks kasvule. Selleks on tarvis majandust stimuleerida – näiteks tõsta õpetajate ja päästjate palku, investeerida teadus- ja arendustegevusse, teedeehitusse, digiriiki.
“Kõik need on märkimisväärsed kulud, nii et väga ennatlik on rääkida maksulangetustest olukorras, kus meil on aina kasvavad kaitsekulud, kus meil on tervisekassa puudujääk ja kus meil on mitu aastat olnud inimeste ostujõu langus ja me ei ole suutnud avaliku sektori töötajatele – õpetajatele, päästjatele, politseinikele – tagada väärikat palka,” lausus Kallas.
Opositsioonierakonnad näevad ettepanekus pigem Reformierakonna vintsklemist valimiste eel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles juba neljapäeval, et tulumaksutõusu ärajätmine halvendaks riigieelarvet ja jätaks riigikaitse eest tasumise vaeste kanda.
Isamaa esimehe Urmas Reinsalu hinnangul tuleks aga mitte ainult kaaluda tulumaksutõusust loobumist, vaid tagasi võtta ka juulist kehtima hakanud käibemaksutõus.
“Eelmise aasta sügisel nad rääkisid nad sellest, et tuleb ajutine julgeolekumaks, kevadel, mõned kuud tagasi nad muutsid selle püsivaks, nüüd kõnelevad selle ärajätmisest. Loomulikult tuleb planeeritavad maksutõusud ära jätta ja tuleb tervikvaade riigi rahanduspoliitikas luua,” lausus Reinsalu.
“Minu sõnum on valitsusele, et tervikuna tuleb vaadata üle maksutõusude poliitika, mis on osutunud ebakvaliteetseks. Nüüd nad taganevad sellest samm-sammult, aga vaja on tervikvaadet, mis puudutab käibemaksu, mis puudutab automaksu, mida nad ka vigaselt asuvad lappima, siis laste automaksu toetuse näol ja nii edasi. Praeguses olukorras on väga oluline, et maksutõusude võimalike ärajätmise kõrval oleks valitsusel ka plaan valitsemiskulude vähendamiseks,” lisas ta.
“Kui tuleks tõepoolest kontseptuaalne ettepanek peaministri poolt, siis oleks ka, mida arutada. Täna mulle tundub, et see ei ole arutelu koht, seda enam, et peaministri sõnum tuleb Reformierakonna poliitilise kriisi ajal enne valimisi. Aga päris otsus – nagu me teame – tuleb peale valimisi,” ütles Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.
Rahandusministeeriumi andmetel oleks tulumaksutõusu ärajätmise hind järgmise nelja aasta jooksul 250 kuni 290 miljonit eurot – seda eeldusel, et ära jäetakse nii füüsilise kui ka juriidilise isiku tulumaksu määra tõus. Eelarve puudujääk suureneks samas mahus.