Mart Helme kurtis Riigikogu puldis muret. Ta rääkis ukrainlannadest, sõja eest pagevatest naistest, keda tuleb siia end müüma võib-olla sadu, tuhandeid. Ta jättis võrrandist välja siinsed mehed. Need, kes peavad õigeks osta nende naiste kehasid.
Veedan foorumis päevi, et teada saada, kuidas mehed näevad siinset seksiäri, naisi ja ennast.
Kõige sügavama jälje üleni hallidesse toonidesse mähitud foorumis, mis koondab paljusid Eesti seksiostjaid, jättis Anna.
Temast ei tea ma muud kui seda, mida ta ise enda kohta on kirjutanud kuulutuses, ei tea ka seda, kas Anna on ta pärisnimi. Kirjeldused, mida tema keha ostnud mehed on jaganud, panevad nutma.
Saan teada kasutaja Sexja trükitähtedega ja rohkete kirjavigadega kirjeldusest, kuidas ta on püüdnud Annale korduvalt helistada, kuid edutult. „Kuna otsing ei andnud midagi, siis postitan siia,“ kirjutab ta. „Üritasin kuu aja jooksul oma 30–40 korda helistada, kuid keegi ei vasta. Kas tegemist fake kuulutusega?“
Anna kuulutus on sama vigane: „Rase naine 4kuud, vaga ilus, ilusad rinnad 26/170/57. Pakkus sex suuseks massaz 50 eur tund. Kii r variant 30eur. Suusex ilma kummita 50eur. Asun kesklinnas privaatne koht. 100% minu originaal pilt.“
„See on ju rase Anaali-Alina,“ vastab kohe kasutaja Atair. Ta edastab Tallinna kesklinna tänava nime, kus Anna/Alina tema teada tegutseb. Lapseootel Anna/Alina vastu tuntakse huvi, kuid foorumlaste sõnul ei võtagi ta alati soovijate kõnesid vastu.
Meeste hinnangud tehtud tööle
Eesti mehed saavad osta naiste kehasid mitmest keskkonnast. Saavad ka arutleda. Ostjate seas on need kohad teada-tuntud. Foorumid, veebisaidid, kuulutusesaidid. Kui seksi müüjaid on uuritud üksjagu, siis ostjatele on vähe tähelepanu pööratud. Seksiostjaid uurida on keeruline, tõdeb Katri Eespere oma magistritöös (2007).
Jälgin, kuidas foorumis valitakse naisi nagu kommipoes, ainult et lagritsa, karamelli ja pralinee asemel vaetakse rindade suurust (kas suured ja naturaalsed, s.t implantaatideta naised), kehakuju, vanust, juuste värvi. Kaubeldakse transsoolisi, lapseohtu, jah, ka rasedaid.
Raseda Anna/Alina töötamine pole erand. TAI uuringu järgi on enamikul Eesti prostituutidel lapsed: enda, partneri või adopteeritud laps oli kuus aastat tagasi tehtud uuringu järgi rohkem kui neljal seksitöötajal viiest. Neist pooltel alaealised. Umbes sama paljud olid aborti teinud, veerandil oli rasedus katkenud. Pole teada, kui paljud seksiteenuseid pakkuvad naised jätkavad teenuse pakkumist raseduse ajal.
Foorumist selgub, et rasedad prostituudid on üpris nõutud kaup. „On alati olnud huvi ära proovida,“ põhjendab kasutaja kalmzz oma soovi.
Kasutaja sullpoiss teatab talle: rasedaid on „päris mitmeid läbi käinud [—] mulle on neid päris mitu viimase poolaasta jooksul silma hakanud [—] kardan, enamus neist on ka ära pudenenud“.
Nende meeste kohta ütleb palju see, kuidas nad lapseootel naisest räägivad. Kui laia kaarega. Kui hoolimatult. „9 kuud lusti rasedat (iga päevaga aina rasedamat) põrutada, täisteenindusliising, sind teenindatakse täiuslikult [—],“ kiideldakse foorumis.
On ka seksteenuste pakkujaid, kes oma rasedust vabandavad, nagu näiteks 34aastane Kertu, kes soovitab end: „Olen veitsa rase, aga muidu norm.“
Eestis pole prostitutsioon keelatud (v.a alaealiste puhul). Karistusseadustiku järgi on karistatav kupeldamine ja prostitutsioonile kaasaaitamine, kuid enese müümist seadus ei piira. Eesti on võtnud liberaalse suuna: naisel on õigus teha oma kehaga seda, mida tahab.
Sotsiaalteadlane Iris Pettai kirjutas 2006. aastal Sirbi artiklis, et prostitutsiooni pole võimalik likvideerida. Selle elukutse esindajaid on olnud kõikides ühiskondades. Meie ühiskond sallib seda: TNS Emori 2016. aasta andmetel nõustub Eesti elanikkonnast 42%, et prostitutsiooni on vaja — kusjuures enam usuvad seda just mehed.
Prostitutsioon sai Eestis suurema hoo sisse taasiseseisvumise aastatel. See oli vaese riigi naisele teenimisvõimalus. 90ndate keskel kasvas seksitöötajate arv plahvatuslikult. Eesti tüdrukuid hakati – nagu ka paljusid teisi Ida-Euroopa neide – vahendama rikaste Euroopa riikide bordellidesse. Läks lahti ka seksiturism Eestisse: Soomest vooris mehi hulgakaupa. Kujunes laiaulatuslik võrgustik, milles osalesid hotellid, taksojuhid, portjeed.
Praegu on Eestis seksitöötajaid „hiilgeaegadega“ võrreldes ülivähe. Eesti politsei ja abiorganisatsioonide tööd sel alal võib pidada edulooks: praeguseks on seksitöötajate arv kõvasti vähenenud. Politsei hindab, et nende arv on Eestis kahanenud 300–700ni, kusjuures suure osa jaoks pole see ainus sissetulek, vaid võib olla kõrvaltegevus. Samas on seoses kohalike arvu vähenemisega tõusnud päevakorda inimkaubandus: siia tuuakse ning siit kupeldatakse edasi Ida-Euroopa naisi. Ja see oht ähvardab ka ukrainlannasid, kes pommide ja vägistamise hirmus siia pagenud. Inimkaubitsejatele on meeleheitel sõjapõgenikud ihaldusväärne saak.
Piff, miisu, teenindaja
Tagasi foorumisse minnes kirjutan endale märkmikku, kuidas kasutajad naist kutsuvad. Skaala ulatub viisakast alandavani: neiu, neidis, tüdruk, preili, isegi daam, kui nimetada neutraalsemaid. Slängis: piff, tšikk, miisu. Enim levinud on „teenindaja“. Seda sõna kasutatakse naise kohta foorumis peaaegu igas teemas. „Teenindaja“ asemel kõlbab ka „tegija“.
Sealt edasi tulevad juba alavääristava alatooniga nimetused. „Eit“, „mutt“. Seejärel muutuvad nimetused tumedamaks –„lits“ ja „hoor“. Ja veel edasi „pläust“, „õudukas“. Ma pole kindel, kuhu paigutada „värske veri“, küllap on see vähemalt kasutaja jaoks tunnustus. Tean, mis on skaala kõige jubedamas osas: „lihatükk“. Võib-olla on veel alandavam vaid „asi“ – naine on lõplikult taandatud tahteta, tunneteta esemeks.
Selles foorumis pole mõtet küsida, keda nimetatakse naiseks, sest naine pole selles keskkonnas kes, vaid mis – miski, mida vastavalt vajadusele tarvitada.
Mehed liigitasid teenuse pakkuja tarbeasjaks, kelle üle on raha maksnud kliendil täielik otsustusõigus. Need mehed ostsid raha eest pigem võimu ja domineerimist ning õigust käituda prostituudiga oma suva järgi. Nende suhtumine seksitöötajasse oli enamasti negatiivsem, nende jaoks on „ostetud“ naine anonüümne objekt. Ei midagi muud. Tarbeasi. Näiteks kasutaja fcuk kurdab: „Tarvitasin kuu-poolteist tagasi Alinat just sellesama foorumi soovituse põhjal. Telefonile vastab ilusti, kuid ajaga kipub kitsas olema. Näiteks mul jäi esimesel päeval kohtumine ära, kuna ta lükkas saabumist kogu aeg edasi ja kuna mul oli hirmsasti vaja paaki tühjendada, võtsin teise.“
Paralleel lihaturuga on tabav ka seetõttu, et naistest räägitaksegi selles keskkonnas kui väliste tunnuste, oskuste ja suhtumiste põhjal valitavatest: „pakkumisel“ on mustanahalised, vanemad, erineva rinnakorvi suurusega, erinevaid teenuseid pakkuvad, eri hinnaga, eri pikkuse/värviga juustega ja eri rahvusest naised.
Käib pöörane hinnete panemine
Mehed on rahulolematud valiku asjus. 2016. aasta TAI uuringu põhjal on Eesti seksitöötajate keskmine vanus tõusnud 38 eluaastani. Kõige vanemad on pensioniealised. Enamik neist on venekeelsed.
Selles foorumis valitseb mingi tunnetuslik konsensus, mis on ja mis ei ole naise juures ihaldusväärne. See kajastub naiste kirjeldustes ja soovikuulutustes. Ihaldusväärsetena loetletakse sageli kõhna keha, prinke rindu, osavust seksis, puhtust, vastavust reklaamile, samuti, et naine vähemalt näiliselt naudiks seksuaalakti. Esile on toodud ka auto parkimise võimalust ja diskreetsust.
Näiteid kiitvatest kommentaaridest: „tegemist on tõesti ilusa naisega. Tumemustad juuksed, rinnad ja tagumik pringid nagu tiinekal, päevitunud keha, sale, ei mingeid volte ja väga puhas,“ leiab kasutaja fcuk.
Ihaldatakse ka teismelise sarnaseid kehaomadusi. Soovitakse kitsast tuppe.
Kõige ebameeldivamaks peetakse foorumis ülekaalu ja viletsat hügieeni. Veel peavad need mehed – sest naisi peale seksitöötajate endi selles foorumis ei näi olevat – ebaihaldusväärseks halvasti lõhnavat suguelundit, puudulikke seksioskusi, halba suhtumist, olukorda, kus reklaampilt ei ole ligilähedaseltki sarnane seksiteenuse pakkujaga, lihaselisust, raseerimata jalgu, kõrget vanust. Nende kohta öeldakse: „parim enne“ on möödas. Ja veel: põlatakse kunstrindu. Naine – leiab foorum – peab olema sale, aga naturaalselt rinnakas.
Vahel harva on märgata ka veidike empaatiat. Mitte palju, aga veidi. Kasutaja earring tõdeb, et „kui on liinitöö ja naine ise ei naudi eks ta siis olegi tuim tagant raiumine… ja kujutan ette et kui nii väikse raha eest, siis neid kliente on nagu murdu.. saame ju ikkagi selle mille eest maksame“.
Veel loen, kuidas kasutaja gavisti tõdeb: „Niipalju veel, et pealiskaudsel vaatlemisel narkar kohe kindlasti ei ole, pigem tõesti raha vajav naine. [—] Kusjuures kummi tal endal pakkuda ei ole. Kui mehel omal kaasas ei ole, siis ei olegi.“
​
Enamasti käib aga pöörane hinnete panemine. Reeglina hinnatakse viiepallisüsteemis kolme teenuse kvaliteeti: seks (F), suuseks (BJ), anaalseks (AF), hinde saab ka välimus.
Veidi ajaloost
Veel töötab see foorum ajaloolise mäluna. Selles on pikad lood üheksakümnendatest, bordelliärist, hotellidest, kus käidi seksitöötajate teenust kasutamas. Aga ka välismaisest kogemusest. Sest välismaal on võrreldes Eestiga nende kasutajate sõnul olukord hea.
Näiteks Tegijamees räägib, kuidas „Piltilusa teenusepakkuja jaoks pead sõitma siiski saksamaale. Sealsetes FKKdes valid 20 kuni 70 modelli välimusega tüdruku hulgast. Pool tundi tavalist (seks+oraal) maksab 50EUR + FKK sissepääs õhtuks 50 kuni 70. Ise olen ammu loobunud igasugu pooletoobistest eesti amatööridest. Kindlasti võib jopata aga kui ei ole tahtmist neid kümnete kaupa läbisõitmas käjja siis enamasti pihta ei saa – enamus eestis ikka täielikud tädid või muidu hoolitsemata kole põhjaklass.“
Ehmatan, kui näen teateid, kus leidub vihjeid inimkaubandusele: kirjeldatakse välismaalastest Eestisse „organiseeritud“ seksiteenuste pakkujaid ja nende teenuste kasutamist. Kasutaja Karri911 muljetab seksitöötajate kohta, kuidas „üksiküritajad nad justkui ei oleks, pigem siia organiseeritud teenusepakkujad ja samas tüdrukud muutuvad iganädalaselt“.
Kes need naised on, keda kirjeldatakse? Nad on katkised, eluga hätta jäänud, meeleheitel naised.
Iris Pettai on 2006. aastal kirjutanud: „Seksiärisse satub vaid vähesel määral selliseid naisi, kes on üles kasvanud normaalsetes tingimustes ja kelle lapsepõlves puudus vägivald. [—] Tüdrukuid, kes ei leia omale kohta normaalses tööelus ja kelle isiksus on vägivalla tagajärjel hävitatud, on kerge seksiärisse värvata.“
Seksitöötajate seas on väga levinud vaimse tervise probleemid: rohkem kui pooltel on kurnatus ja depressioon, umbes pooltel une- ja ärevushäired. Kuuendikul on paanikahäired, veidi vähematel sotsiaalfoobia.
Need näitajad on kolm kuni kümme korda kõrgemad kui ülejäänud rahvastiku seas. Nad on hapras seisus.
Ma kardan oma kodu, pere, lähedased ja turvatunde kaotanud ukrainlannade pärast. Kas nad peaksid olema nende meeste hinnata ja tarvitada kui lihatükid?
Selles foorumis puudub glamuur, mida nii sageli meelelahutusajakirjandus ja filmid on püüdnud näidata. See amet sööb seestpoolt. Miks muidu on enesetapule mõelnud elu jooksul kaks viiest seksitöötajast. Iga viies ongi proovinud endalt elu võtta.
2 comments
Mart Helme kurtis Riigikogu puldis muret. Ta rääkis ukrainlannadest, sõja eest pagevatest naistest, keda tuleb siia end müüma võib-olla sadu, tuhandeid. Ta jättis võrrandist välja siinsed mehed. Need, kes peavad õigeks osta nende naiste kehasid.
Veedan foorumis päevi, et teada saada, kuidas mehed näevad siinset seksiäri, naisi ja ennast.
Kõige sügavama jälje üleni hallidesse toonidesse mähitud foorumis, mis koondab paljusid Eesti seksiostjaid, jättis Anna.
Temast ei tea ma muud kui seda, mida ta ise enda kohta on kirjutanud kuulutuses, ei tea ka seda, kas Anna on ta pärisnimi. Kirjeldused, mida tema keha ostnud mehed on jaganud, panevad nutma.
Saan teada kasutaja Sexja trükitähtedega ja rohkete kirjavigadega kirjeldusest, kuidas ta on püüdnud Annale korduvalt helistada, kuid edutult. „Kuna otsing ei andnud midagi, siis postitan siia,“ kirjutab ta. „Üritasin kuu aja jooksul oma 30–40 korda helistada, kuid keegi ei vasta. Kas tegemist fake kuulutusega?“
Anna kuulutus on sama vigane: „Rase naine 4kuud, vaga ilus, ilusad rinnad 26/170/57. Pakkus sex suuseks massaz 50 eur tund. Kii r variant 30eur. Suusex ilma kummita 50eur. Asun kesklinnas privaatne koht. 100% minu originaal pilt.“
„See on ju rase Anaali-Alina,“ vastab kohe kasutaja Atair. Ta edastab Tallinna kesklinna tänava nime, kus Anna/Alina tema teada tegutseb. Lapseootel Anna/Alina vastu tuntakse huvi, kuid foorumlaste sõnul ei võtagi ta alati soovijate kõnesid vastu.
Meeste hinnangud tehtud tööle
Eesti mehed saavad osta naiste kehasid mitmest keskkonnast. Saavad ka arutleda. Ostjate seas on need kohad teada-tuntud. Foorumid, veebisaidid, kuulutusesaidid. Kui seksi müüjaid on uuritud üksjagu, siis ostjatele on vähe tähelepanu pööratud. Seksiostjaid uurida on keeruline, tõdeb Katri Eespere oma magistritöös (2007).
Jälgin, kuidas foorumis valitakse naisi nagu kommipoes, ainult et lagritsa, karamelli ja pralinee asemel vaetakse rindade suurust (kas suured ja naturaalsed, s.t implantaatideta naised), kehakuju, vanust, juuste värvi. Kaubeldakse transsoolisi, lapseohtu, jah, ka rasedaid.
Raseda Anna/Alina töötamine pole erand. TAI uuringu järgi on enamikul Eesti prostituutidel lapsed: enda, partneri või adopteeritud laps oli kuus aastat tagasi tehtud uuringu järgi rohkem kui neljal seksitöötajal viiest. Neist pooltel alaealised. Umbes sama paljud olid aborti teinud, veerandil oli rasedus katkenud. Pole teada, kui paljud seksiteenuseid pakkuvad naised jätkavad teenuse pakkumist raseduse ajal.
Foorumist selgub, et rasedad prostituudid on üpris nõutud kaup. „On alati olnud huvi ära proovida,“ põhjendab kasutaja kalmzz oma soovi.
Kasutaja sullpoiss teatab talle: rasedaid on „päris mitmeid läbi käinud [—] mulle on neid päris mitu viimase poolaasta jooksul silma hakanud [—] kardan, enamus neist on ka ära pudenenud“.
Nende meeste kohta ütleb palju see, kuidas nad lapseootel naisest räägivad. Kui laia kaarega. Kui hoolimatult. „9 kuud lusti rasedat (iga päevaga aina rasedamat) põrutada, täisteenindusliising, sind teenindatakse täiuslikult [—],“ kiideldakse foorumis.
On ka seksteenuste pakkujaid, kes oma rasedust vabandavad, nagu näiteks 34aastane Kertu, kes soovitab end: „Olen veitsa rase, aga muidu norm.“
Eestis pole prostitutsioon keelatud (v.a alaealiste puhul). Karistusseadustiku järgi on karistatav kupeldamine ja prostitutsioonile kaasaaitamine, kuid enese müümist seadus ei piira. Eesti on võtnud liberaalse suuna: naisel on õigus teha oma kehaga seda, mida tahab.
Sotsiaalteadlane Iris Pettai kirjutas 2006. aastal Sirbi artiklis, et prostitutsiooni pole võimalik likvideerida. Selle elukutse esindajaid on olnud kõikides ühiskondades. Meie ühiskond sallib seda: TNS Emori 2016. aasta andmetel nõustub Eesti elanikkonnast 42%, et prostitutsiooni on vaja — kusjuures enam usuvad seda just mehed.
Prostitutsioon sai Eestis suurema hoo sisse taasiseseisvumise aastatel. See oli vaese riigi naisele teenimisvõimalus. 90ndate keskel kasvas seksitöötajate arv plahvatuslikult. Eesti tüdrukuid hakati – nagu ka paljusid teisi Ida-Euroopa neide – vahendama rikaste Euroopa riikide bordellidesse. Läks lahti ka seksiturism Eestisse: Soomest vooris mehi hulgakaupa. Kujunes laiaulatuslik võrgustik, milles osalesid hotellid, taksojuhid, portjeed.
Praegu on Eestis seksitöötajaid „hiilgeaegadega“ võrreldes ülivähe. Eesti politsei ja abiorganisatsioonide tööd sel alal võib pidada edulooks: praeguseks on seksitöötajate arv kõvasti vähenenud. Politsei hindab, et nende arv on Eestis kahanenud 300–700ni, kusjuures suure osa jaoks pole see ainus sissetulek, vaid võib olla kõrvaltegevus. Samas on seoses kohalike arvu vähenemisega tõusnud päevakorda inimkaubandus: siia tuuakse ning siit kupeldatakse edasi Ida-Euroopa naisi. Ja see oht ähvardab ka ukrainlannasid, kes pommide ja vägistamise hirmus siia pagenud. Inimkaubitsejatele on meeleheitel sõjapõgenikud ihaldusväärne saak.
Piff, miisu, teenindaja
Tagasi foorumisse minnes kirjutan endale märkmikku, kuidas kasutajad naist kutsuvad. Skaala ulatub viisakast alandavani: neiu, neidis, tüdruk, preili, isegi daam, kui nimetada neutraalsemaid. Slängis: piff, tšikk, miisu. Enim levinud on „teenindaja“. Seda sõna kasutatakse naise kohta foorumis peaaegu igas teemas. „Teenindaja“ asemel kõlbab ka „tegija“.
Sealt edasi tulevad juba alavääristava alatooniga nimetused. „Eit“, „mutt“. Seejärel muutuvad nimetused tumedamaks –„lits“ ja „hoor“. Ja veel edasi „pläust“, „õudukas“. Ma pole kindel, kuhu paigutada „värske veri“, küllap on see vähemalt kasutaja jaoks tunnustus. Tean, mis on skaala kõige jubedamas osas: „lihatükk“. Võib-olla on veel alandavam vaid „asi“ – naine on lõplikult taandatud tahteta, tunneteta esemeks.
Selles foorumis pole mõtet küsida, keda nimetatakse naiseks, sest naine pole selles keskkonnas kes, vaid mis – miski, mida vastavalt vajadusele tarvitada.
Mehed liigitasid teenuse pakkuja tarbeasjaks, kelle üle on raha maksnud kliendil täielik otsustusõigus. Need mehed ostsid raha eest pigem võimu ja domineerimist ning õigust käituda prostituudiga oma suva järgi. Nende suhtumine seksitöötajasse oli enamasti negatiivsem, nende jaoks on „ostetud“ naine anonüümne objekt. Ei midagi muud. Tarbeasi. Näiteks kasutaja fcuk kurdab: „Tarvitasin kuu-poolteist tagasi Alinat just sellesama foorumi soovituse põhjal. Telefonile vastab ilusti, kuid ajaga kipub kitsas olema. Näiteks mul jäi esimesel päeval kohtumine ära, kuna ta lükkas saabumist kogu aeg edasi ja kuna mul oli hirmsasti vaja paaki tühjendada, võtsin teise.“
Paralleel lihaturuga on tabav ka seetõttu, et naistest räägitaksegi selles keskkonnas kui väliste tunnuste, oskuste ja suhtumiste põhjal valitavatest: „pakkumisel“ on mustanahalised, vanemad, erineva rinnakorvi suurusega, erinevaid teenuseid pakkuvad, eri hinnaga, eri pikkuse/värviga juustega ja eri rahvusest naised.
Käib pöörane hinnete panemine
Mehed on rahulolematud valiku asjus. 2016. aasta TAI uuringu põhjal on Eesti seksitöötajate keskmine vanus tõusnud 38 eluaastani. Kõige vanemad on pensioniealised. Enamik neist on venekeelsed.
Selles foorumis valitseb mingi tunnetuslik konsensus, mis on ja mis ei ole naise juures ihaldusväärne. See kajastub naiste kirjeldustes ja soovikuulutustes. Ihaldusväärsetena loetletakse sageli kõhna keha, prinke rindu, osavust seksis, puhtust, vastavust reklaamile, samuti, et naine vähemalt näiliselt naudiks seksuaalakti. Esile on toodud ka auto parkimise võimalust ja diskreetsust.
Näiteid kiitvatest kommentaaridest: „tegemist on tõesti ilusa naisega. Tumemustad juuksed, rinnad ja tagumik pringid nagu tiinekal, päevitunud keha, sale, ei mingeid volte ja väga puhas,“ leiab kasutaja fcuk.
Ihaldatakse ka teismelise sarnaseid kehaomadusi. Soovitakse kitsast tuppe.
Kõige ebameeldivamaks peetakse foorumis ülekaalu ja viletsat hügieeni. Veel peavad need mehed – sest naisi peale seksitöötajate endi selles foorumis ei näi olevat – ebaihaldusväärseks halvasti lõhnavat suguelundit, puudulikke seksioskusi, halba suhtumist, olukorda, kus reklaampilt ei ole ligilähedaseltki sarnane seksiteenuse pakkujaga, lihaselisust, raseerimata jalgu, kõrget vanust. Nende kohta öeldakse: „parim enne“ on möödas. Ja veel: põlatakse kunstrindu. Naine – leiab foorum – peab olema sale, aga naturaalselt rinnakas.
Vahel harva on märgata ka veidike empaatiat. Mitte palju, aga veidi. Kasutaja earring tõdeb, et „kui on liinitöö ja naine ise ei naudi eks ta siis olegi tuim tagant raiumine… ja kujutan ette et kui nii väikse raha eest, siis neid kliente on nagu murdu.. saame ju ikkagi selle mille eest maksame“.
Veel loen, kuidas kasutaja gavisti tõdeb: „Niipalju veel, et pealiskaudsel vaatlemisel narkar kohe kindlasti ei ole, pigem tõesti raha vajav naine. [—] Kusjuures kummi tal endal pakkuda ei ole. Kui mehel omal kaasas ei ole, siis ei olegi.“
​
Enamasti käib aga pöörane hinnete panemine. Reeglina hinnatakse viiepallisüsteemis kolme teenuse kvaliteeti: seks (F), suuseks (BJ), anaalseks (AF), hinde saab ka välimus.
Veidi ajaloost
Veel töötab see foorum ajaloolise mäluna. Selles on pikad lood üheksakümnendatest, bordelliärist, hotellidest, kus käidi seksitöötajate teenust kasutamas. Aga ka välismaisest kogemusest. Sest välismaal on võrreldes Eestiga nende kasutajate sõnul olukord hea.
Näiteks Tegijamees räägib, kuidas „Piltilusa teenusepakkuja jaoks pead sõitma siiski saksamaale. Sealsetes FKKdes valid 20 kuni 70 modelli välimusega tüdruku hulgast. Pool tundi tavalist (seks+oraal) maksab 50EUR + FKK sissepääs õhtuks 50 kuni 70. Ise olen ammu loobunud igasugu pooletoobistest eesti amatööridest. Kindlasti võib jopata aga kui ei ole tahtmist neid kümnete kaupa läbisõitmas käjja siis enamasti pihta ei saa – enamus eestis ikka täielikud tädid või muidu hoolitsemata kole põhjaklass.“
Ehmatan, kui näen teateid, kus leidub vihjeid inimkaubandusele: kirjeldatakse välismaalastest Eestisse „organiseeritud“ seksiteenuste pakkujaid ja nende teenuste kasutamist. Kasutaja Karri911 muljetab seksitöötajate kohta, kuidas „üksiküritajad nad justkui ei oleks, pigem siia organiseeritud teenusepakkujad ja samas tüdrukud muutuvad iganädalaselt“.
Kes need naised on, keda kirjeldatakse? Nad on katkised, eluga hätta jäänud, meeleheitel naised.
Iris Pettai on 2006. aastal kirjutanud: „Seksiärisse satub vaid vähesel määral selliseid naisi, kes on üles kasvanud normaalsetes tingimustes ja kelle lapsepõlves puudus vägivald. [—] Tüdrukuid, kes ei leia omale kohta normaalses tööelus ja kelle isiksus on vägivalla tagajärjel hävitatud, on kerge seksiärisse värvata.“
Seksitöötajate seas on väga levinud vaimse tervise probleemid: rohkem kui pooltel on kurnatus ja depressioon, umbes pooltel une- ja ärevushäired. Kuuendikul on paanikahäired, veidi vähematel sotsiaalfoobia.
Need näitajad on kolm kuni kümme korda kõrgemad kui ülejäänud rahvastiku seas. Nad on hapras seisus.
Ma kardan oma kodu, pere, lähedased ja turvatunde kaotanud ukrainlannade pärast. Kas nad peaksid olema nende meeste hinnata ja tarvitada kui lihatükid?
Selles foorumis puudub glamuur, mida nii sageli meelelahutusajakirjandus ja filmid on püüdnud näidata. See amet sööb seestpoolt. Miks muidu on enesetapule mõelnud elu jooksul kaks viiest seksitöötajast. Iga viies ongi proovinud endalt elu võtta.
Ma ei taha enam seda foorumit lugeda.