Kaitsetööstuspark rajatakse laske-, lahingumoona, lõhkematerjali ning -aine tootmiseks. Asukoha eelvaliku etapis võrreldi viit paika: Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli ja Aidu ala, Pärnu linnas kahte ala ning Lääne-Nigula vallas Piirsalu ala.
Eriplaneeringu menetlemisel leiti, et kaitsetööstuspargi rajamiseks sobib kõige paremini ja ka eelistuselt esimene asukoht on üks Pärnu aladest, kuhu riik plaanib rajada baastaristu.
Täitmaks planeeringu eesmärk, on kaitsetööstuspargi rajamiseks vaja valida ka eelistuselt teine asukoht, mis on Põhja-Kiviõli ala Varinurme külas. Põhja-Kiviõli ala võetakse valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kasutusele, kui Pärnu alale kõik ettevõtjad tegutsema ei mahu või kui näiteks mingil põhjusel eri tootmised ei sobi ühel alal kokku.
“Mul on hea meel, et oleme veidi üle aastaga suutnud kiirendatud tempos läbi viia eriplaneeringu menetluse, sealhulgas teinud nõutud uuringud ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Samuti oleme välja töötanud kompensatsioonimeetmed kohaliku elu edendamiseks,” kommenteeris Pevkur valitsuse otsust.
Kaitseministri sõnutsi on nüüd võimalik edasi minna projekteerimise ja ehitusega.
“Ettevõtete huvi pargi vastu on suur ja loodetavasti jõuame juba lähiajal esimeste lepinguteni. Seni peetud läbirääkimised annavad lootust, et eraettevõtete koguinvesteeringud ulatuvad 300–400 miljoni euroni ja luuakse sadu töökohti,” ütles Pevkur.
Ermistu alal mahuks kaitsetööstusparki kuni viis ettevõtet. Foto: Pärnu Postimees
Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse erinõunik Indrek Sirp lisas, et esimese tootmiseni jõutakse loodetavasti kaitsetööstuspargis juba järgmise aasta lõpus ning kõik ettevõtted peaksid täisvõimsuse saavutama 2027. aastal.
“Arvestades ettevõtete suurt huvi kaitsetööstuspargi vastu, oleme valmis arendama nii Ermistu kui Põhja-Kiviõli ala,” lausus Sirp.