Michal tunnustas Soome liitumist NATO-ga. „Soome liitumine NATO-ga on teinud meie regiooni tugevamaks ja kindlasti paremini kaitstuks,“ sõnas Michal. Michal peatus ka Soome ja Eesti süvendatud koostööl Läänemeres, mainides ühist NATO algatust „Läänemere Vahimees“ Venemaa varilaevastiku tegevuse takistamiseks.
Samuti rõhutas Michal oma kõnes, et surve Venemaale sõjas Ukrainas peab jätkuma. „Ta tahab tervet Ukrainat ja kirjutada ümber Euroopa praegust julgeolekuolukorda,“ kirjeldas Michal Putini ambitsioone.
Michal rõhutas, et Ukrainale on vajalikud robustsed julgeolekugarantiid ja peaminister kutsus üles Venemaa survestamiseks vastu võtma Euroopa Liidus 19. sanktsioonidepaketti ning jätkama kõnelusi Moldova ja Ukraina liitumiseks Euroopa Liiduga.
Samuti kinnitas peaminister veelkord, et Eesti on valmis Ukrainasse rahu tagamiseks julgeolekugarantiide osana saatma nii maksimaalselt kompanii suuruse jalaväeüksuse, staabiohvitsere kui ka instruktoreid.
„Samameelsus on ka tõsi, sest me oleksime võinud kõned omavahel ära vahetada,“ alustas Soome peaminister Petteri Orpo soojasõnaliselt oma pöördumist.
Ka Soome peaminister nõustus, et survet Venemaale peab sanktsioonide ja muude heidutusvahendite näol jätkama ning Lavrovi viimased väljaütlused viitavad tagasiminekule rahuprotsessis.
„Oleme valmis Ukrainat toetama nii kaua, kui olukord seda nõuab,“ rõhutas Orpo.
Küll aga ei andnud Orpo selget vastust, Helsingin Sanomati esitatud küsimusele, kas kavatseb ka Soome saata Ukrainasse rahuvalveüksusi. „Ma ei tahaks kategooriliselt midagi välistada, aga detailselt ei saa veel öelda, milline on meile sobiv roll,“ vastas Orpo.
Peaministrite käest saidki küsimusi küsida nii ERR, Helsingin Sanomat kui ka Delfi.
„Tuleb meeles pidada, et Venemaa on alatine oht,“ vastas Soome peaminister Petteri Orpo Delfi küsimusele, kuidas saame ka tulevikus tagada, et Euroopas meie piirkonna häält edaspidigi kuulda võetakse. Orpo sõnul ei tohi kunagi valvsust kaotada, ka pärast sõja lõppu Ukrainas.
„Ma mäletan ka ajakirjanduses küsiti, miks on vaja seda vana head Boney-Mi plaati jälle mängida, et Venemaa on ohtlik. Selgub, et Boney-M tuli tagasi ja Venemaa on ohtlik, midagi teha pole,“ kommenteeris peaminister Michal Delfi küsimust.
Samuti rõhutas peaminister, et palju tööd on veel ees. Peaminister mainis näiteks sõjakurjategijatega tegelemist pärast rahu saavutmist. Küll aga avaldas peaminister Michal lootust, et lähima kümne aasta jooksul Euroopas ilmselt neid, kes Venemaad positiivses valguses näevad, väga tõsiselt ei võeta. Küll aga tuleb peaministri sõnul ka ise valvas olla, et Venemaast positiivne kuvand levima ei hakkaks.
Orpo visit Tallinnasse jätkub laupäeval vabama programmiga.
Tegu on Soome peaministri Petteri Orpo teise ametliku visiidiga Eestisse. Oma esimese visiidi Eestisse tegi Orpo 2023. aastal ning tegu oli tollal uue peaministri esimese välisvisiidiga. Ka Eesti peaminister Kristen Michal tegi oma esimese välisvisiidi peaministrina 2024. aasta augustis just Soome.
Saada