Kui paljud üldse loevad Vene sõjakuritegude kohta?

13 comments

1. „Minu jaoks on kõige raskem juhtum olnud 11-aastane Saša,” tunnistab Kvõtko. „Vene sõdurid vägistasid poja ema silme ees. Ema seoti tooli külge ja sunniti pealt vaatama. Suhtlesime Sašaga mitu nädalat niimoodi, et ta joonistas mulle, sest pärast vägistamist ta ei rääkinud, vaikis. Nüüd, kolm päeva tagasi hakkas poiss uuesti rääkima. Kui see lõpuks juhtus, siis me Saša emaga mõlemad nutsime. Praegu ta räägib mõne sõna haaval, enamasti joonistab. Me leiame võimalused, et teda aidata,” sõnab terapeut pisarsilmi.

2. Vahepeal ei lugenud üldse, sest see oli liiga jäle ja üle mõistuse. Nüüd jälle sunnin end aeg-ajalt lugema, et püsiks meeles – see, kui mingi troll hakkab ajama “ei no aga misse NATO siis ümbritseb Venemaa enda baasidega ja biorelvad ja kas sa teadsid et Azov on natsid???” paska, siis ta tuleb maatasa teha. Ei ole mitte mingit õigustust Venemaa tegudele ja nende sitased argumendid on üles ehitatud valedele. See, mida nad teevad, on reaalne hävitustöö, maailma täis sittumine, kohutav terror ja vägivald, ja see tuleb üheselt ja konkreetselt hukka mõista. Inimesed, kes seda õigustavad, ei vääri “sõnavabadust”.

3. Saan niigi aru millised Vene väed ja nende käitumine on. Sellised artiklid tunduvad minu jaoks pigem vägivallaporno, mille ülesanne on teenida klikke, mitte aidata ukrainlasi.

4. Ma loodan, et seda lugu luges ka Rein Müllerson. Temaga tehtud [intervjuu Päevalehes](https://epl.delfi.ee/artikkel/96495199/rein-mullerson-euroopa-voib-ukrainas-alla-anda-ammu-enne-venemaad) on enam kui küsitav. Ja tõestab, et rahvaste sõpruse ordenit ei antud asjata…

   Mõned lõigud:

   >**Teisalt on Moskva siiani hoolikalt hoidunud läänega otsesesse vastuollu minemast. Ta mitte üksnes ei ründa NATO objekte, nagu te ennist pakkusite, vaid isegi mitte lääne abikonvoisid, mis oleksid ometi legitiimne sihtmärk. Kas ta ikkagi kardab?**
   >
   >Kõigepealt on Venemaal ju õigus, et lääs aitab relvade ja pehme jõu ehk propagandaga Ukrainat. Aga lääs ei sekku nii palju, et sõda muutuks sõjaks NATO ja Venemaa vahel. Üldiselt on see moraalses mõttes üsna küüniline lähenemine. Vaatame aga hoopis majandust. Just jälgisin üht Prantsuse programmi, kus toodi esile, et Euroopa majandus peab täiemõõdulisele vastasseisule vastu kõigest paar kuud, aga Venemaa paar aastat.
   >
   >[–]
   >
   >**Üks asi, mis teeb läbirääkimiste alustamise väga raskeks, on ilmselged sõjakuriteod. Miks Vene armee selliselt toorutseb? Et end ise nurka mängida ja oleks raskem taganeda?**
   >
   >Alustame sellest, et need, kes räägivad toimepandud genotsiidist, ei tea, millest nad räägivad. See on selle kuriteo devalveerimine. Mida keerulisemaks muutub maailm, seda rohkem on kõva moraalitunnetusega lihtsameelseid, kes otsivad tänapäevale paralleele ajaloost, kus nende arvates absoluutne headus võitles absoluutse kurjusega. Niimoodi nähakse igal pool natse ja fašiste, kes panevad toime genotsiide.
   >
   >Paraku pannakse sõjakuritegusid toime igas sõjas. Ja kui seda teeb üks pool, teeb seda ka teine. Nende armeede jalad tulevad ikka ühest ja samast kohast.
   >
   >**Ise nad ütlevad, et on ikkagi kaheksa aastat saanud NATO koolitust.**
   >
   >Kas see on just parim koolitus? Tehnilises mõttes kindlasti, aga kui palju selle raames loetakse sõjaõigust? Kuidas ümber käia sõjavangidega jne.
   >
   >**Ehk kokkuvõttes ütlete, et need kuriteod pole ehk isegi mitte sihilikud – näiteks relv, millega murda vastupanutahet –, vaid n-ö paratamatus, mis sõjaga ikka kaasneb?**
   >
   >See on paratamatu kaasnähtus kindlasti. Kui su kaaslasi tapetakse, võid minna üsna metsikuks. Ning parimad sõdurid võivadki olla just sellised, kelle vägivallapiir on kuskil kaugemal. Näeme tihti, et väga hästi sõdivad need, kes võivad sõja käigus oma vägivaldseid kalduvusi väljendada.
   >
   >Pealekauba toimuvad lahingud linnades, kus tsiviilisikud saavadki sõjaväelastest rohkem kannatada. Kas siis Venemaal on liiga palju rakette, et just tsiviilobjekte pommitada? Muidugi ei pööra nad alati liiga palju tähelepanu, kuhu lastakse, või siis pole relvad küllaldaselt täpsed. Aga et meelega pommitatakse just nimelt haiglaid, teatreid jne, selle asemel et rünnata sõjaobjekte? Ei usu.
   >
   >[–]
   >
   >**Lääs ütleb, et igal riigil on õigus valida ise alliansse, kuhu kuuluda. Tõdesite oma artiklis selle väite kohta, et tegemist on rumalusega. Miks?**
   >
   >Maailmas on igasuguseid vabadusi, mida ei pea tingimata kasutama. Hea küll, Eesti tahtis astuda NATO-sse ja astus. Aga Ameerikas oli selle kohta palju hoiatusi. Sama Mearsheimer ja näiteks ka George Kennan hoiatasid, et NATO laienemine viib väga tõsiste tagajärgedeni, ning neil oli absoluutselt õigus. Iga riiki, kes NATO-sse tahab, ei tule sinna võtta.
   >
   >Muidugi ei võta see vastutust vähemaks Venemaalt. See on metsik sõda, geopoliitiline viga, millega Venemaa vaevalt midagi võidab.
   >
   >[–]
   >
   >**Paljud ütleksid ka, et see poleks muud kui vägivallale allumine.**
   >
   >See ongi üks põhjusi, mis ei lase sõda lõpetada. Tugevam pool tahab peale suruda oma tahet, kuid hästi vastu panev nõrgem pool ja eriti tema liitlased ütlevad, et vägivallale alluda ei tohi. Nii on väga raske kokku leppida.
   >
   >[–]
   >
   >**Mis saab Vene majandusest? Näeme ka pärast sõja lõppu, et keset maailma majandust on üks suur must autarkiline saar, millest kõik muu mööda läheb? Sest eks millalgi suudeta läbi lõigata ka gaasitorud.**
   >
   >Ei, kindlasti mitte. Kui oled lääne infomullis, siis jääb kergesti mulje, nagu oleks Venemaa täiesti isoleeritud. Kuulasin hiljuti politoloog Ian Bremmerit, keda intervjueeris Sam Harris, ning temale esitati umbes sama küsimus – ehk kas Venemaa muutub Põhja-Koreaks, ainult suuremaks. Vastus oli, et mitte mingil juhul. Venemaal on peale tuumarelva ju ka palju muud, mis maailma huvitab, alustades maavaradest ja põllumajandusest. Ja tal on kõrval ka Hiina. /–/Jah, Venemaa on toime pannud agressiooni. Ent Aafrikas ja Aasia maades, kus inimesed on tunda saanud lääne kolonialismi ja neokolonialismi, arvatakse, et ega süü lasu üksnes Putinil ja Venemaal.

5. Loen, olukord registreerub mälus – aga detaile uurima ei hakka. Ses suhtes, vastus pole ei “jah” ega “ei”, kuna üritan hoida tasakaalu teadlikkuse ja töövõime vahel. Liiga kauaks peatumine liiga paljudel julmustel vähendab töövõimet.

6. Ma lugesin juba esimene kord Butša kohta piisavalt. Juba kaugelt enne Butšat oli selge, et lääs peab aitama Ukrainat igat pidi kuidas võimalik.

   Loodetavasti need pätid lähevad kusagile SBU shitlisti ja kui nad peaks Venemaalt nina välja pistma nabitakse nad kinni.

7. Mulle piisab pealkirjadest.

8. Ausalt öeldes lugesin seda sama artiklit täna hommikul ja ei suuda praeguseni süüa. Pole sõnu kui rõve see on. Jõudu kõikidele ohvritele!

9. Redditis raske mitte lugeda

10. Loen pigem pealkirjade tasandil, st üldjoontes sündmustega kursis, aga mul pole tervislik anda oma ajule häirivate mõtete ketramiseks detailset materjali. Samal põhjusel ei vaata lõputuid AskRedditi threade stiilis “mis on kõige rõvedam asi, mida te näinud olete”. Kuskiltmaalt tuleb endale aru anda, et see, kui ma enda vaimsele tervisele häiriva infoga kahju teen (kindlasti on paljud lugenud Facebooki modedest, kes on kuskilt allhankeriikidest odavalt palgatud ja saavad boonusena igapäevasest räige materjali nägemisest lühikese ajaga PTSD), ei aita ukrainlasi praegu mingil moel.

11. Olen lugenud, olen lugenud nüüd ja olen lugenud ka minevikus (ka teiste riikide omi). Vahel pean siiski eemale astuma, sest need on ühed õudsamad asjad, mida inimkond on toime pannud. Vaimse tervise huvides pean piiri pidama.

12. Ma ei loe enam. Mu lähedased soovitasid seda mitte teha. Ma hakkasin jooma ja neile helistama halades, et ei saa aru miks….

    Kindlasti on ka valeinfot, kõik mida räägitakse ei saa nii hull olla… Aga kui isegi 50 % on tõsi, siis ma ei loe seda, et end mitte häirida…

    Ma ei ole psüühiliselt piisavalt tugev, et see lugemine ei häiriks mu igapäevaeluga toimetulekut.

13. Ma loen küll, aga peamiselt saan ma enda info selle sõja kohta Telegramis olevate ukrainameelsete kanalite kaudu