Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Näitused pakuvad kahte eriilmelist vaadet valgusele ja tajule.
Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.
Tanja Muravskaja. Aiad. 2025.
Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja.
Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024–2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks. “Näituseruumis eksponeerimisel moodustavad fotod ruumilise rütmi, luues kaasahaarava keskkonna, kus vaataja viibib äratuntava ja vormitu piiril,” lisas Muravskaja. Näituse kujundaja on Jevgeni Zolotko ja näituse konsultant on kunstiteadlane Elnara Taidre.
Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. Näitus on avatud alates 11. oktoobrist ning selle kuraator on Mėta Valiušaitytė (FR/LT).
Runge näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja.
Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.
Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. Programmi info täieneb augustikuu jooksul. Tallinna Fotokuu korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn. Biennaali peakorraldaja on Eesti Fotokunstnike Ühendus (FOKU).
Biograafiad
Tanja Muravskaja (snd 1978 Pärnus, elab ja töötab Tallinnas) on Eesti kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi, kollektiivse ja isikliku mälu ning ühiskondlike piiride uurimisele.
Muravskaja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (fotograafia BA ja MA) ning täiendanud end vahetusõpingutel Westminsteri ülikoolis Londonis (fotograafia). Tema analüütiline lähenemine ja psühholoogiline vaatlusviis avavad teemasid, mis puudutavad nii üksikisiku kui ka ühiskonna sisemisi pingeid ja kuuluvustunnet. Muravskaja olulisemad seeriad „Positsioonid“, „Eesti rass“, „Nemad, kes laulsid koos“, autoportree Eesti lipuga ning mitmed videoteosed on esindatud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja suurte erakollektsioonide kogudes, märkides tema panust Eesti kunstimälu kujundamisel.
Isikunäitused: Tensta Konsthall (Rootsi), WIELS (Belgia), Tartu Kunstimuuseum. Osalemine rahvusvahelistel kuraatorinäitustel: EMST (National Museum of Contemporary Art, Ateena), MOCAK (Kraków), Art Encounters Biennial (Timișoara), GIBCA Biennial (Göteborg), Ludwig Museum (Budapest), MACRO (Rooma), Kiasma (Helsingi) jt. Muravskaja on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh Köler Prize’i peapreemia (2018) ja Eesti Vabariigi presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi (2019).
Sirje Runge (snd 1950, Tallinn) lõpetas 1974. aastal ERKI tööstuskunsti eriala. Ta oli üks näituse “Harku ’75” algatajatest, mis toimus Harku eksperimentaalbioloogia instituudis ning seda peetakse sageli viimaseks mitteametlikuks näituseks Nõukogude Eestis. Aastatel 1976-1977 kujundas Runge Pärnu KEKile lasteaedade mänguväljakuid. 2000. aastate alguses alustas ta seeriatega “Suur armastus” (2003) ja “Surmatants” (2001-2003), mis kulmineerusid ühe suurima teosega “Suur armastus / Kaunis lagunemine” (2021). Monumentaalne maal püstitati Eesti vabaõhumuuseumisse spetsiaalselt selle tarbeks ehitatud metallkonstruktsioonile ning jäeti seejärel looduse stiihiate kätte lagunema.
Mėta Valiušaitytė on Pariisis ja Berliinis tegutsev kuraator ja uurija. Tal on kunstiajaloo doktorikraad ning ta on töötanud Peter Weibeli teaduskonsultandina ZKM Karlsruhe keskuses, kuraatoriassistendina Pariisi Picasso muuseumis ning viimati Roomas Villa Medicis asuvas Prantsuse Akadeemias järeldoktorantuuri stipendiaadina. Tema uurimistöö keskmes on skaalad ja suurused, haprus ning modernsed varemed, samuti tunneb ta erilist huvi teoste materiaalsuse ja joonistuse kui meediumi vastu. Tema viimatistest kuraatoritöödest võiks välja tuua näituse “Picasso on Wood”, mis on praegu avatud Picasso Muuseumis Málagas (2024-2027); ning 2026. aasta alguses Berliinis avatava näituse “André Derain. Thinking Small: Repetition and Reduction”.