Tallinnas on 130 haridustöötajat puudu, Narvas kardetakse pedagoogide lahkumist | Eesti

Tallinna Südalinna koolis alustas kooliteed 50 esimese klassi õpilast. Kaksikud Kirke ja Rasmus jäid koolirõõmuga esialgu tagasihoidlikuks, sest juba eile peeti suurt pidu, sedapuhku sünnipäeva puhul.

“Me olime juba ammu seitsme aastased. Eile oli lihtsalt pidu, kus me saime kingitusi. Homme tuleb kell kuus ärgata. Ma tahan magada edasi, ma olen väsinud siis, aga ehk natukene võib ikkagi magada edasi,” ütlesid Kirke ja Rasmus.

Kooliteed alustavate laste vanemate silmis oli esmaspäeval elevust isegi rohkem.

“Viie lapse isa ja nüüd kõige nooremad lähevad kooli, eks see värin on see, et kuidas nüüd läheb! Seda kooliemotsiooni ole nüüd juba augustikuus vaikselt nihutanud, õpikuid vaadanud ja tähti ja lugemist ja Lotte aabits on igaõhtune lugemine olnud,” lausus lapsevanem Andrus.

“Ma loodan, et laps saab olla veel laps, niikaua kui võimalik. See on minu kõige suurem soov. Et ei ole, et nüüd hakkame kohe poliitikuid koolitama või professionaalseid tromboonimängijaid koolitama,” sõnas lapsevanem Rebecca.

Õpetajate mured ja rõõmud on 1. septembril üsna samasugused eelmiste aastatega.

“Loomulikult on suve jooksul väga keeruline leida õpetajad, leida kvalifikatsiooniga õpetajad, leida hariduslike erivajadustega lastele õpetajad – see on väga suur väljakutse. Ja võibolla ka see, et kuidas siis ikkagi neid tänapäeva lapsi õpetada nii, et neil on huvitav, et nad tahaksid koolis käia,” lausus Südalinna kooli õppealajuhataja ja 1. klassi õpetaja Kerttu Mölder-Jevdokimov.

“Viimase poole kuuga on Tallinnas sõlmitud natuke alla 500 töölepingu haridustöötajatega – see puudutab lasteaedu, koole, huvikoole, õpetajad, abiõpetajad, tugispetsialistid. Siiski alustame õppeaastat, kus 130 töökuulutust on meil väljas ja üle süsteemi on need kohad täitmata ja neist üle 40 on õpetajate ametikohad,” sõnas Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin.

Sel õppeaastal alustab pealinnas ka kaks uut põhikooli: Tallinna Avatud Kool ja Tallinna Põhjatähe Põhikool.

Narvas algas uus õppeaasta rahulikult. Kõik puuduolevad õpetajad on leitud. Linnavõim muretseb, et uued õpetajad Narva koolidesse püsima jääksid.

Eestikeelse hariduslinnaku koolid alustasid õppeaastat raekoja platsil. Eesti gümnaasiumis ja kahes põhikoolis õpib kokku 900 õpilast, neist 180 eesti põhikoolis. Tegelikult võiks Eesti põhikooli õpilaste arv olla kaks korda suurem, kuid kõiki soovijaid pole võimalik vastu võtta.

“Meil on klassid täis. Kui klassiruumi metraaž, mida terviseamet lubab, on 22, siis seal klassis saabki olla 22, sinna ei mahu rohkem. Inimene tahab hingata ka ja istuda,” lausus Narva Eesti põhikooli juhataja Uta Kroon-Assafrei.

Varem kardetud õpetajate puudust alanud õppeaastal Narvas pole.

“Meil on tegelikult päris palju noori inimesi, kes õpivad, nii et keegi võib natuke viltuse pilguga vaadata, näiteks mõningad ülemused kuskil kaugel ja kõrgel, aga meil on eluliselt igast hingest vaja matemaatikut. Kui sellel aastal me saame hakkama, sest me oleme harjunud hakkama saama, siis järgmisel aastal, nui neljaks, välk maha, peab saama. Meie õpetaja tahab puhata,” sõnas Kroon-Assafrei.

Narva linnavõim tunnistab, et pedagoogide nappus lahendati eesti keelt oskavate, kuid haridust alles omandavate õpetajate abiga. Nendega sõlmiti aastased lepingud.

“Viimaste aastatega on 30-40 protsenti Narva õpetajatest välja vahetunud ja kindlasti ei tohi juhtuda, et Narvast saab Eesti hariduse läbikäiguhoov. Nüüd on oluline, kuidas selline hariduse areng stabiliseerida, kuidas need õpetajad, kes Narva tulevad, ka Narva jäävad, oma õpetajahariduse kätte saavad, oma erialahariduse kätte saavad ja Narvas tõesti ka tööle pikemaks ajaks jäävad,” ütles Narva linnapea Katri Raik.

Narvas läks sel aastal esimesse klassi 400 õpilast.