Uus suund: Euroopa vastupanuvõime kosmosest
Vastusena muutunud geopoliitilisele olukorrale on ESA võtnud selge suuna ka julgeoleku ja kaitse valdkonda. Esmakordselt agentuuri ajaloos on ettevalmistamisel suurprogramm, mille peamisteks kasutajateks on kaitse- ja julgeolekusektor.
«Programmi nimi on «Euroopa vastupanuvõime kosmosest» (European Resilience from Space) ja meie ettepaneku maht on sadu miljoneid, ligi miljard eurot,» ütles Aschbacher. Ta selgitas, et kuigi ESA programmid on liikmesriikidele valikulised, on ainuüksi sellise programmi ettevalmistamise palve selge signaal, et Euroopa riigid näevad kosmosel kaitsevõimes kriitilist rolli.
Kaheotstarbeline tehnoloogia: sama satelliit põllumehele ja õhuväele
Aschbacher toonitas, et suur osa kosmosetehnoloogiast on oma olemuselt kaheotstarbeline (dual-use), mis tähendab, et seda saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel.
«Toon lihtsa näite. Oleme alates 1970. aastatest arendanud ilmasatelliite, näiteks Meteosati seeria satelliite. Üks ja sama geostatsionaarne satelliit kogub andmeid, mida kasutab nii põllumees oma saagi prognoosimiseks, turist reisi planeerimiseks kui ka õhuvägi oma operatsioonideks,» selgitas ta. «Tegemist on ühe andmeallikaga, kuid paljude erinevate kasutajatega.»
Lisaks uuele kaitseprogrammile arendatakse kaheotstarbelisi komponente ka teistes projektides, näiteks Galileo navigatsioonisüsteemi krüpteeritud ja turvaline signaal (PRS – Public Regulated Service), mis on mõeldud kasutamiseks ka sõjaväele. See näitab, et kosmose roll Euroopa julgeoleku tagamisel on muutumas üha kesksemaks.
Josef Aschbacher hoiatab, et Euroopa riskib kosmosetööstuse võidujooksus maha jäämisega, kui liikmesriigid ei suurenda märkimisväärselt investeeringuid. Foto: Konstantin Sednev
Kosmoseprügi ja kosmosejaam – praktilised väljakutsed
Orbiidil tiirleb praegu üle 11 000 aktiivse satelliidi ja lisaks tuhandeid «surnud» satelliite, mis kujutavad endast ohtlikku kosmoseprügi. «Kui kümme aastat tagasi pidime kokkupõrke vältimiseks manöövreid tegema iga paari kuu tagant, siis nüüd juhtub seda iga paari päeva või nädala tagant,» kirjeldab Aschbacher probleemi tõsidust. ESA on algatanud initsiatiivi «Zero Debris» (Nullprügi), millega liitunud partnerid kohustuvad oma satelliidid eluea lõpus viie aasta jooksul orbiidilt eemaldama.